Raport: 90% migrantidest Texase ICE-laagris kannatavad valvurite vägivalla all

Human Rights Watch ja ACLU avaldatud 84-leheküljeline raport paljastab tõsiseid inimõiguste rikkumisi ICE migrantide laagris Fort Blissi sõjaväebaasil El Pasos Texases. 71 küsitletust 64 ehk ligikaudu 90% teatasid, et neid on pekstud või nad on näinud teiste peksmist. Laagris on surnud vähemalt kolm inimest, sealhulgas 55-aastane kuubane, kelle surm kvalifitseeriti tapmiseks.

Fort Blissi sõjaväebaasil El Pasos asuv ICE-i migrantide laager East Montana on humanitaarne katastroof. Nii iseloomustab seda Human Rights Watchi ja ACLU ühine 84-leheküljeline raport, mis avaldati 2026. aasta juulis.

90% küsitletutest teatab vägivallast

Viie kuu jooksul suhtlesid uurijad 71 kinnipeetavaga. Neist 64 ehk ligikaudu 90% ütlesid, et laagri töötajad on neid isiklikult rünnanud või nad on olnud tunnistajaks teiste peksmisele. Kinnipeetavad kirjeldasid, kuidas valvurid reageerisid näljastrike'idele, arstiabi palvetele ja tingimuste üle kaebamisele löömisega. Kui üks kinnipeetav rikkus reegleid, peksti korraga mitmeid.

Lisaks vägivallale kirjeldasid kinnipeetavad drastilisi elutingimusi: tualetid olid kaetud väljaheitega, elamisblokkides seisis vesi, seep ja muud hügieenitarbed puudusid. Inimesi hoiti siseruumides nädalaid ilma jalutuskäikude, päikesevalguse ja värske õhuta. Toidukordade vahe ulatus kuni 12 tunnini ja toit oli vahel riknenud.

Surm ja hävitatud tõendid

Laagri avamisest saati on surnud vähemalt kolm inimest. Üks neist oli 55-aastane Kuuba migrant, kes lakkas hingamast pärast seda, kui valvurid surusid ta käeraudades põrandale. Kohalik kohtuarst kvalifitseeris surma tapmiseks. USA Riigiarvekoja juunis avaldatud raport tõdes, et juhtumiga seotud tõendid «puuduvad või on hävitatud».

Uurijad tuvastasid ka, et töötajad sundisid kinnipeetavaid vägivalla ning kriminaalvastutuse ja tähtajatu kinnipidamisega ähvardades loobuma immigratsiooniavaldusest ja nõustuma väljasaatmisega, sealhulgas kolmandatesse riikidesse. Kuna kinnipeetavatel ei võimaldatud advokaatide ega lähedastega ühendust pidada, võib mõnel juhul tegemist olla sundkadumusega, rahvusvahelise õiguse eraldi rikkumisega, kus riik varjab kinnipeetava saatust ja asukohta.

Kontraktori vahetus probleeme ei lahendanud

East Montana avati 2025. aasta suvel ühe nn megakeskusena, mille rajamiseks eraldas Kongress 45 miljardit dollarit migrantide kinnipidamissüsteemi laiendamiseks. Erakompaniad saavad sellistes laagrites ühe inimese kinnipidamise eest kuni 165 dollarit päevas.

Märtsis loobus ICE laagri peakontraktori Acquisition Logistics teenustest, ettevõttel oli kuni 1,3 miljardi dollari väärtuses leping, kuid puudus kogemus migrantide kinnipidamiskeskuste haldamisel. ICE sisekontroll tuvastas siis 49 standardite rikkumist. Intervjuud näitavad, et tõsised probleemid on jätkunud ka pärast kontraktori vahetust.

Human Rights Watch ja ACLU nõuavad, et Donald Trumpi administratsioon suleks East Montana laagri ning lubaks korraldada sõltumatu uurimise kinnipidamises toimunud surmade, ülemäärase jõukasutuse, arstiabi andmisest keeldumise ja sundkadumusejuhtumite kohta. «ICE-i laager East Montana on humanitaarne katastroof,» ütles raporti peaautor Anhellica Cesar.