Räpina aianduskool kaotab pool miljonit eurot

Räpina aianduskooli eelarvet kärbitakse märkimisväärselt pärast seda, kui aiandusharidus lõpetati Hiiumaa ametikoolis 2025. aastal. Kool kutsub üles vastama küsimusele, kuidas saab halveneva rahastamisega kvaliteetset praktilist väljaõpet pakkuda.

Eesti aiandusharidus seisab kriitilise etapi ees. Pärast aiandusharidusepoliitika muutumist ja Hiiumaa ametkoolide ühendamist 2025. aastal sai käsu kanda suurem vastutus Räpina aianduskoolile. Nüüd aga langeb kooli eelarve märkimisväärselt poole miljoni euroga, mis tõstatab põhimõttelised küsimused praktilise õppetöö jätkamise võimaluste kohta.

Räpina aianduskool on ajalooliselt tähtsaks asutuseks olnud, pakkudes ülikooli järgset erialaõpet põllumajandusvaldkonnas. Kasviplantaažid, katusealused ja väljaõppetehiseid vajavad aga pidevat investeeringut ja kallit hooldust. Nii kärbitud eelarve koos praktilist üliõpilastega kooli vajadusega tekitab reaalse küsimuse: kuidas on võimalik õpetada aianduse praktilisi tehnikaid ilma modernse õppevarustuseta.

Kooli juhtkond on esitanud kriitilise küsimuse, mis kajastab laiema probleemi Eesti kutsehariduses. Kas riik on nõus minima aianduskoolides kreidiõpetusele – teooria tajumisele ilma praktilise kogemuseta – või on praegune poliitika andnud vale signaali? Aiandus on käsitöö ja on vajalik praktiliste teadmiste omandamine keskkonnaga otseselt kokkupuutes.

Otsus teeb muret praktiliste erialade edendamisele, kuna madal rahastus võib pöörata noored potentsiaalsed õpilased poole teiste karjäärivõimaluste poole. Samal ajal vajab Eesti oma põllumajandusvaldkonna arendamiseks kvalifitseeritud spetsialiste, mitte üksnes teoreetiliste teadmistega magistrante. Küsimus seisneb selles, kas riik soovib aiandust ja põllumajandust jätkuvalt Eestis areneva erialana pidada.