Rannapüüdjad seisavad silmitsi Euroopa kalandusmääruse bürokraatialaviiniga

Euroopa Komisjon kavandab uut määrust, mis karmistab rannakalurite saagi kaalumise ja kalastuspäeviku pidamise nõudeid. Kalur Arne Taggo hoiatab, et visuaalsele saagihinnangule tuginedes alustataakse rikkumismenetlusi, kahe rikkumise järel võib mees kaotada püügiõiguse ja laeva. Eesti hoidus hääletamisel määruse vastu, kuid see võetakse vastu teiste liikmesriikide toel.

Rannakalurite elu võib lähiajal oluliselt keerulisemaks muutuda. Euroopa Komisjon kavandab määrust, mis kehtestab saagi kaalumisele ja kalastuspäeviku pidamisele senisest tunduvalt rangemad nõuded ning annab kontrolliasutustele võimaluse teha etteteatamata kontrolle tihedamini kui seni.

Mida uus määrus nõuab

Uute reeglite kohaselt tuleb koguda ja säilitada lisaandmeid keskmise nettokaalu, standardiseeritud kastide või konteinerite, kaalumiskohtade ning saagi massi arvutamisel mahaarvatavas vee ja jää koguse kohta. Kala tuleb kaaluda rangelt liikide kaupa vahetult pärast lossimist. Kaalumisprotseduuril peab viibima ametnik või sõltumatu kolmas osapool, alternatiivina peab kaalumist jälgima videokaamera.

Rannakalur Arne Taggo tunnistas, et ei mõista selliste nõuete eesmärki. Eriti muretseb ta visuaalse hinnangu põhjal algatavate rikkumismenetluste pärast.

«Me peame silmaga hindama, kui palju kala paadis on, viis kilo, kümme kilo, sada kilo või tonn. Kui see hinnang ei mahu lubatud vea piiresse, alustatakse meiega väärteomenetlust. Kai peal peavad meil olema taatletud kaalud, aga inimsilm ei ole kalibreeritud ega taatletud. Ometi hakatakse väärteomenetlusi alustama just selle hinnangu põhjal. Kui meil on kaks või enam rikkumist, kaotame püügiõiguse, laev pannakse kai äärde ja kustutatakse registrist,» ütles Taggo.

Kulud, millest keegi ei räägi

Enamik rannakalureid tegutseb mikroettevõtjatena. Siiani on ebaselge, kes paigaldab sadamatesse nõutavad valvekaameraid ja kes vastutab nende käitamise eest.

Taggo tõi konkreetse näite kaalude taatlemisest. «See on iga-aastane protseduur, taatlemistõend kehtib ühe aasta. Kuue aastaga on kaalude taatlemise hind kasvanud 86 eurolt ligi 400 euroni. Kuue aastaga! Ainult selle eest, et keegi lööb templi, et ma saaksin esitada dokumendi Keskkonnaametile. Üks A4-leht maksab mulle 400 eurot,» rääkis kalur.

Lisaks regulaarsele taatlemisele peavad kalurid seotud andmeid säilitama kolm aastat.

Eesti hoidus hääletamisel, kuid määrus tuleb

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika nõunik Kaire Märtin selgitas, et Eesti küll hoidus hääletamisel, kuid määrus võetakse vastu teiste EL-i liikmesriikide toel.

Märtini sõnul tugineb määrus viis aastat tagasi tehtud Euroopa Kontrollikoja uuringule, mis tuvastas saagi kaalumises tõsiseid ebatäpsusi. «See viis hüpoteesini, et ka kõik püügiandmed on tõenäoliselt valed. Kuna need andmed on teadusliku statistika ja teaduslike hinnangute alus, järeldati, et needki võivad olla suures osas ebausaldusväärsed. Peale selle tuvastati nõuete rikkumisi ka Eestis,» ütles Märtin.

Kalurid leiavad, et olukorras, kus valitsus on lubanud bürokraatiat vähendada, kasvab see hoopis.