Rangemad nõuded ähvardavad Eestis sulgeda hulga loomade varjupaikasid

Riigikogu maaelukomisjonis arutlusel olevad loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muudatused võivad tuua kaasa mitmete väiksemate loomade varjupaikade sulgemise. Muudatused näevad ette tegevuslubade ja rangemate loomapidamisnõuete kehtestamist, mis võib vabatahtlike juhitud organisatsioonidele finantsiliselt üle jõu käia.

Riigikogu maaelukomisjon on asunud menetlema loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmist, mis plaanide kohaselt kehtestaks loomade varjupaikadele senisest tunduvalt karmimad nõuded. Eelnõu eesmärk on ühtlustada varjupaikade tööd, kuid see toob kaasa kohustusliku tegevusloa taotlemise ja täpsed loomapidamise standardid, mille täitmine on paljudele väikestele organisatsioonidele keeruline.

Ressursid ja bürokraatia

Kuigi eelnõu eesmärk on parandada loomade elutingimusi, näevad vabatahtlikud ja väiksemate MTÜ-de juhid muudatustes ohtu oma tegevuse jätkusuutlikkusele. Paljud kodutute loomadega tegelevad organisatsioonid toimivad eranditult annetuste toel ning tegutsevad vabatahtlikkuse alusel. Uute tehniliste ja juriidiliste nõuete täitmine nõuab märkimisväärseid ressursse, mida paljudel väikestel tegijatel lihtsalt ei ole.

Praeguse plaani kohaselt peavad kõik varjupaigad läbima hindamise, et saada nõutud tegevusluba. See toob kaasa lisakulud, mis võivad sundida paljusid asutusi uksed sulgema. Näiteks on Cats Help MTÜ oma varasemates ülevaadetes märkinud, et nad on pidanud toime tulema sadade loomadega korraga, tänavu veebruaris oli nende hoole all 342 kassi. Kui selline varjupaik peab bürokraatlike nõuete täitmata jätmise või kulude kasvu tõttu tegevuse lõpetama, tekib kiiresti küsimus, kes ja kus edaspidi abivajavaid loomi majutab.