Rangemad keelenõuded tõid Tallinna ja Narva lasteaedadesse töötajate puuduse

Alates augustist kehtiv B2-taseme eesti keele nõue lasteaedade abiõpetajatele on sundinud sadu töötajaid ametist lahkuma, tekitades kaadripuuduse Tallinnas ja Narvas. Asutused peavad nüüd kiiremas korras koolitama uusi, keeleoskust omavaid, kuid pedagoogilise kogemuseta inimesi.

Alates 1. augustist 2026 peavad kõik lasteaedade abiõpetajad valdama eesti keelt vähemalt B2-tasemel. See riiklik nõue on toonud kaasa ulatusliku kaadrivahetuse, mille tulemusena on sajad abiõpetajad Tallinnas ja Narvas pidanud oma töökohalt lahkuma.

Tallinnas ja Narvas on olukord pingeline

Tallinna abilinnapea Andrei Kante sõnul on pealinnas keelenõuete täitmata jätmise tõttu ametist lahkunud 300 abiõpetajat. Koos teistel põhjustel lahkunutega on süsteemist kadunud ligikaudu 400 töötajat. Kuigi linn on asunud aktiivselt uusi inimesi värbama ja on praeguseks leidnud 90 uut töötajat, püsib puudujääk umbes 100 inimese juures.

Narvas on olukord sarnane. Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Larissa Degeli kinnitusel lõpetas linn päevapealt töölepingud 108 abiõpetajaga. Olukord ei tulnud ootamatult, kuna kahe aasta pikkuse üleminekuperioodi jooksul oli teada, et osa töötajatest ei vasta nõuetele ega soovi keelt õppida. Kuna uutel värvatutel puudub sageli pedagoogiline kogemus, on linn käivitanud koostöö Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga, et korraldada uutele töötajatele lapsehoidja koolitusi.

Kogenud töötajate kibestumus

Keerulises olukorras on staažikad töötajad, kes peavad hakkama uusi ja kogenematuid kolleege välja õpetama. Narva lasteaia abiõpetaja Ljudmilla, kel on B2-taseme keeleoskus, kuid kes pole suutnud omandada õpetaja ametiks vajalikku C1-taset, tõdes, et kogenud töötajate koormus on kasvanud. Ta märkis, et kui uued noored õpetajad asuvad tööle kõrgema palgaga, peavad abiõpetajad neile praktilist tööd õpetama, ilma et keegi selle juhendamise eest neile täiendavalt tasuks.

Haridusministeerium nõuab keeleoskust

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on selgitanud keelenõuete kehtestamise tagamaid. Tema sõnul on keelenõuete täpsustamine vajalik selleks, et tagada eestikeelsele õppele üleminevates asutustes laste igakülgne toetamine. Lasteaedade juhtkondadel lasub nüüd kohustus tagada, et värskelt värvatud ja keelt oskavad inimesed omandaksid ka vajalikud pedagoogilised võtted.