Rakvere vallavanem: maapõueseadus blokeerib 70% valla territooriumi arengut

Rakvere vallavanem Maido Nõlvak soovib maapõueseaduse muutmist, mis annaks ametnikele juhtumipõhise kaalutlusõiguse. Praegu moodustavad riiklikult arvele võetud maardlate alad umbes 70 protsenti valla territooriumist, kus kehtivad ranged ehituspiirangud. Vald plaanib pöörduda kliimaministeeriumi poole ettepanekuga seadus üle vaadata.

Rakvere valla 70 protsenti territooriumist on kaetud riiklikult arvele võetud maardlatega, mistõttu ei saa vald suurema osa oma maast oma äranägemise järgi arendada. Vallavanem Maido Nõlvak peab olukorda ebaõiglaseks ja nõuab maapõueseaduse muutmist.

Seadus blokeerib ka parkla ehituse

Praegune maapõueseadus kohustab tagama juurdepääsu kõigile maardlatega kaetud aladele ega luba seda juurdepääsu mitte mingil viisil halvendada. Praktikas tähendab see, et potentsiaalsete maardlate, lubjakivi, turba või fosforiidi leiukohtade, peale ei tohi kavandada ühtegi püsivat ehitist ega rajatist. Nõlvak tõi näite: kunagi ei lubatud vallas planeerida isegi asfalteeritud parkimisplatsi, sest see asus maardla alal. «Nüüd enam nii hullu värki ei ole, et isegi parklat ei lubata ehitada, aga sama asi käib praegu ühe elumaja ehituse juures,» nentis ta.

Konflikt tuli avalikult päevakorda, kui geoloogiateenistus seadis küsimärgi alla valla üldplaneeringu. Teisipäeval kohtusid valla esindajad ja geoloogiateenistus, et lahendust otsida.

Vald tahab ehitada nelja maja, riik ütleb ei

Nõlvaku sõnul on vaidluse all tegelikult väga väikesed alad, tiheasustuspiirkonnad ja olemasolevate külade lähiümbrus. «Tegelikult räägime väga väikestest aladest, mis puudutavad tiheasustusalade piirkonda ja räägime seal võib-olla ühest hektarist maapinnast ainult,» ütles ta. Probleemiks on näiteks olukord, kus olemasolevate majaread vahele soovitakse ehitada neli-viis lisaelamut, kuid geoloogiateenistus keelab selle, kuna uus maja lähendaks elanikke tulevase võimaliku kaevandusala sajameetrisele piiranguvööndile.

Vald rõhutab, et ei ole vastu kaevanduste rajamisele tühjadele ja kasutamata aladele, vaidlus käib üksnes alade üle, mis asuvad juba väljakujunenud asustuse vahetus läheduses.

Kohtumise käigus arutati põhimõtet, mille järgi vaadataks iga üksikut ehitusluba juhtumipõhiselt. «Siis võib-olla selle erandi teevad, et juba olemasolevate majade ridade vahele on üks maja võimalik ehitada. Detailidega me peaksime need läbi käima ja siis on võib-olla võimalik kompromiss saavutada ühe, kahe, kolme maja osas,» lausus Nõlvak.

Kliimaministeeriumile läheb ettepanek

Vallavanem viitas ka põhiseadusele: kohalik omavalitsus peab saama oma arengut iseseisvalt suunata ning kui riik seda seadusega piirab, tuleks piirangud põhiseaduse kohaselt eelarvest hüvitada. «Kui meile piiranguid määratakse ja me oma arengut suunata ei saa ja midagi teha ei saa, järelikult see tuleks põhiseadusest tulenevalt ka riigil hüvitada,» rõhutas ta.

Keskkonna- ja energeetikaminister Andres Sutt on varem öelnud, et kompromiss peaks olema saavutatav juba praeguse seaduse raames. Nõlvak ei ole sellega päri, ilma selgete kriteeriumiteta seaduses on ametnikele kaalutlusõiguse andmine tema hinnangul vaid teoreetiline. «Kui ametnikud tõlgendavad seadust väga kitsalt ja bürokraatlikult /.../ Igal juhul on lahendus ikkagi see, et seaduse piire muudetakse veidi selles suunas, et antakse ka mingid kriteeriumid ette, mille järgi ametnikud võivad kaalutlusi teha,» selgitas vallavanem.

Vald kavatseb pöörduda kliimaministeeriumi poole ettepanekuga maapõueseadus üle vaadata ja lisada sellesse juhtumipõhise kaalutlusõiguse alused.