Rakvere elektrikatkestuse näitel: millal kasutada sõnu «tänu» ja «tõttu»?

Kätlin Goos selgitab keelenõuandes, kuidas vältida levinud viga sõnade «tänu» ja «tõttu» kasutamisel. Autor toob näiteks Rakvere elektrikatkestuse, illustreerides, miks vale sõnavalik võib lause sisu ja tähenduse moonutada.

Kasutades näitena Rakvere kesklinna elektrikatkestust, juhib Kätlin Goos tähelepanu levinud keeleveale, kus sõna «tänu» kasutatakse valesti negatiivse sündmuse kirjeldamiseks. Paljudel juhtudel kiputakse keerulisi olukordi kirjeldades valima sõna, mis tegelikult ei sobi sündmuse olemusega.

Keeleliselt on oluline teha vahet põhjusel, mis viib positiivse tulemuseni, ja põhjusel, mis toob kaasa ebameeldivusi. Goos märgib, et kui torm jätab terve Rakvere kesklinna elektrita, on kohatu kasutada väljendit «tänu tormile». Sõna «tänu» viitab otseselt tänulikkusele ja positiivsele tulemusele, mistõttu sellises kontekstis peaks eelistama neutraalsemat sõna «tõttu».

Korrektne lause on seega «tormi tõttu jäi elektrita terve Rakvere kesklinn». Sõna «tänu» on seevastu omal kohal olukordades, kus väljendatakse tunnustust, näiteks juhul, kui teenusepakkuja suudab rikke kiiresti kõrvaldada. «Tänu Elektrilevi kiirele tegutsemisele õnnestus elekter kiiresti taastada,» on keeleliselt igati õige konstruktsioon. Autor rõhutab, et ühe sõna vahetamine võib muuta kogu lause tähendust, muutes teksti kas täpseks ja selgeks või eksitavaks ja mitmeti mõistetavaks.