Rakvere elanikud kritiseerivad linna kultuurikorralduse passiivsust

Rakvere elanikud on rahulolematud linna kultuurielu korraldusega, heites kultuurikeskusele ette vaid ruumide rentija rolli võtmist. Samal ajal kui 800-aastane linn tähistab juubelit ilma suurte üritusteta, näitavad rohujuuretasandi algatused, nagu Taaravainu kepphobuste võistlus, kogukonna tegelikku potentsiaali.

Rakveres on tõusnud terav arutelu linna kultuurikorralduse üle, kus elanikud heidavad kohalikule kultuurikeskusele ette liigset passiivsust. Kriitikute sõnul piirdub keskuse tegevus peamiselt rendipindade pakkumisega, selle asemel et ise sündmusi luua või kogukonna eestvedamist toetada.

Tänavu möödus 800 aastat Rakvere linna esmamainimisest, kuid ajalooliselt oluline tähtpäev möödus suuremate linna korraldatud sündmusteta. Paljud linlased ootasid juubelilt enamat kui tavapärast vaikust, kuid lootused suurejoonelisemateks ettevõtmisteks jäid täitumata.

Kultuurikeskuse senine strateegia on olnud hoida distantsi, oodates, et huvilised tuleksid ise renditasu maksma. Kohalike sõnul on selline ärimudel väikelinnas ebamõistlik, kuna see tõrjub eemale väiksemad ja kogukondlikud initsiatiivid, mis vajaksid linna tuge, mitte vaid kalleid renditingimusi.

Samal ajal näitavad Taaravainu linnaosa aktiivsed elanikud, et üritusi saab korraldada ka ilma suurte eelarveteta. Taasiseseisvumispäeval toimunud kepphobuste mõõduvõtmine osutus ootamatult populaarseks, tuues kokku nii lapsed kui ka nende vanemad. Kogu üritus viidi läbi koduste vahenditega, tõestades, et kogukondlik tahe on olemas.

Aktiivsete kodanike sõnul põrkavad paljud vabatahtlikud korraldajad kokku bürokraatiaga või finantsiliste tõketega, mis lõpuks kurnavad tegijad ja summutavad entusiasmi. Lahendusena on välja pakutud, et kultuurikeskus võiks koondada kohalikud eestvedajad töörühma, mis toetaks sündmuste planeerimist ja vähendaks korraldajate koormust.