Raivo Vare: Venemaa piirijaamade sulgemine seotud RZhD rahapuuduse ja diislikütuse kuludega

Raivo Vare: Venemaa piirijaamade sulgemine seotud RZhD rahapuuduse ja diislikütuse kuludega

Eesti majandusanalüütik Raivo Vare leiab, et Venemaa otsus peatada raudteeühendus mitme piiripunktiga Eesti, Läti ja Soome piiril on seotud nii RZhD raske majandusliku seisuga kui ka sooviga suunata kaubavoogusid Venemaa sadamate kaudu. Piiripunkt Petseri-Pihkva Eesti piiril, Põtalovo Läti piiril ning mitmed Soome piiri ületamise punktid suleti 1. juulil 2026. Analüütik kritiseeris ka ülilühikest etteteatamisaega, mis tekitab kaubavedajatele suuri lisakulusid.

Eesti

Venemaa peaministri Mihhail Mišustini 30. juunil 2026 allkirjastatud korraldus peatada raudteeliiklus mitmes Eesti, Läti ja Soome piiri läbivas piiripunktis jõustus juba 1. juulil, päev hiljem. Eesti majandusanalüütik Raivo Vare selgitas ERR-i raadiouudistele antud intervjuus, et otsuse taga peituvad nii poliitilised kui ka majanduslikud põhjused.

RZhD finantskriis peamise mootorjõuna

Vare hinnangul on Venemaa raudteemonopoli RZhD raske finantsolukord üks olulisemaid tegureid. «Nad kärpisid oma investeerimisprogrammi, vähendasid kulusid üsna "toorelt" kogu võrgustikus ja viisid läbi massilisi koondamisi,» ütles analüütik. Piirialadel kasutatakse tema sõnul vanu M62-seeria diiselvedureid, mis tarbivad suurtes kogustes kütust. Rahvusvaheliste piiripunktide teenindamine nõuab lisaks vedurivahetust, tehnilist hooldust ning piiri- ja tolliametnike tööd, kõik see teeb need marsruudid RZhD jaoks kulukaks.

Vare märkis, et nende liinide sulgemine võimaldab raudteeettevõtjal märkimisväärselt kulusid kokku hoida.

Kaubavood suunatakse Venemaa sadamatesse

Teise põhjusena nimetas Vare Venemaa soovi suurendada oma sadamate koormust. Suletavate piiripunktide kaudu veeti peamiselt sanktsioonipaketist välja jäävaid kaupu. Pärast piiripunktide sulgemist peavad ettevõtted tõenäoliselt kasutama Venemaa meresadamaid, mis suurendab nende läbilaskevõimet ja tulu.

Analüütik tõi välja, et pärast muudatuste jõustumist jäävad Venemaa läänepiiri äärsed raudteemarsruudid sisuliselt ligipääsmatuks, ainsaks erandiks on Leedu suunaline liiklus, mis on seotud Kaliningradi oblasti transiidiga.

Signaal Kesk-Aasia riikidele

Vare arvates kannab Moskva otsus ka geopoliitilist sõnumit. Kesk-Aasia riigid on aktiivselt kasutanud neid marsruute Euroopaga kauplemiseks ning Venemaa demonstreerib, et suudab alternatiivse logistika teid igal hetkel piirata. See võib suurendada transpordikulusid nii piirkonna eksportijatele kui ka importijatele.

Samas leidis Vare, et sellised sammud võivad paradoksaalselt kiirendada alternatiivsete transpordikoridoride arengut, eelkõige Taga-Kaspia marsruudi kaudu Aserbaidžaani läbivalt.

Kriitikat sai ka etteteatamisaeg

Analüütik kritiseeris teravalt ülilühikest etteteatamisaega, korraldus allkirjastati 30. juunil ja jõustus juba 1. juulil. «Tavaliselt antakse siiski natuke aega, sest osa kaupa on juba teel ja selle kiirkorras ümbersuunamine raudteel on väga kallis lõbu. Aga millal on Venemaa varem sellest palju hoolinud?» ütles Vare.

Suletud piiripunktide hulka kuuluvad Petseri-Pihkva Eesti piiril ning Põtalovo Läti piiril, lisaks mitu punkti Venemaa ja Soome piiril.

Ava rakenduses →