Raivo Kelomees analüüsib Tartus ilmunud teoses kunsti muutumist digiajastul

Raivo Kelomees analüüsib Tartus ilmunud teoses kunsti muutumist digiajastul

Kunstiteadlane ja professor Raivo Kelomees avaldas raamatu "Kaasaegne kunst digiajastul", mis uurib tehnoloogia ja loometöö tihedat põimumist. Teos vaatleb kunsti arengut 1990. aastatest tänaseni, tõdedes digitaalsuse täielikku sulandumist kõikidesse kunstivormidesse.

Kultuur

Kõrgema Kunstikooli Pallas toimetiste sarjas ilmunud raamat «Kaasaegne kunst digiajastul» koondab kunstiteadlase ja professori Raivo Kelomehe vaatlused sellest, kuidas digitaalne pööre on ümber kujundanud kogu kunstimaastiku. Autor vaatleb perioodi alates 1990. aastate algusest kuni tänapäevani, küsides, mil moel on digitaalsus muutnud nii kunstniku rolli, teose olemust kui ka vaataja positsiooni.

Digitaalsus kui läbiv kunstiline vool

Raamatu keskne tees väidab, et digitaalne tehnoloogia ei ole enam eraldiseisev kunstiliik või nišš. Selle asemel on see imbunud kõikidesse praktikatesse, alates maalikunstist ja fotograafiast kuni installatsiooni, etenduskunsti ja biokunstini. Kelomees analüüsib seda arengut kuue põhimõiste kaudu: autorsus, andekus, hübriidsus, interaktiivsus, kriitilisus ja alternatiivsus. Nende abil võetakse luubi alla tehisintellekt, algoritmiline ja generatiivne kunst, netikunst ning virtuaalsed keskkonnad.

«Kunstiteos, mis on vaataja käitumisele reaalajas reageeriv tehniline kooslus, muutub vaatajaga koostoimes füüsilis-performatiivseks üksuseks,» kirjutab Kelomees oma teoses.

Tehnoloogiline ja ajalooline vaade

Lisaks nüüdisaja analüüsile asetab teos Eesti digikunsti laiema rahvusvahelise ajaloo konteksti. Autor seostab digikunsti arengut varasemate küberneetiliste, süsteemi- ja osaluskunstide praktikatega. Kelomehe hinnangul oli 1990. aastatel Eesti kunstil esimest korda võimalik toimida sünkroonis rahvusvahelise kunstiväljaga.

Raamatu lähtepunktiks on autori tähelepanek, et digikunsti kui suletud valdkonna aeg on ümber saamas. Kui varem võis küsida, mis on digikunst, siis praeguses olukorras, kus tehnoloogia on kõikehõlmav, tuleb fookus suunata laiemale küsimusele: milline on kunst digiajastul üldisemalt.

Ava rakenduses →