Rainer Saks soovitab Eesti presidendil Trumpi Ukraina-vastaste sõnavõttude suhtes selget seisukohta

Presidendi julgeolekunõunik Rainer Saks leiab, et Eesti ei tohiks USA presidendi Donald Trumpi hiljutisi Ukraina-suunalisi avaldusi vaikimisi mööda lasta. Tema hinnangul on Trumpi kriitika ajendatud ennekõike siseriiklikest majandusmuredest ja kütusehindade kontrollimise vajadustest enne eelseisvaid USA valimisi.

Eesti riigipea julgeolekunõunik Rainer Saks leiab, et kui Eesti ametlik seisukoht lahkneb USA presidendi Donald Trumpi hiljutistest Ukraina-teemalistest avaldustest, peaks riik seda ka avalikult väljendama. Saks rõhutas, et teemade mahavaikimine ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik lahendus.

Siseriiklikud huvid ja kütusehinnad

Saksi hinnangul ei tulene Trumpi hiljutine kriitika Ukraina tegevuse ja Vene naftatööstuse ründamise suunal mitte strateegilisest vaenust, vaid pigem USA siseriiklikust vajadusest hoida kütusehinnad enne eelseisvaid valimisi kontrolli all. USA president teatas hiljuti diislikütuse kokkuleppest Venemaaga, mis pälvis teravat vastukaja Volodymyr Zelenskyy poolt. Trump on olukorra eskaleerudes vihjanud, et Ukrainal oleks aeg valida endale uus riigipea.

Saks selgitas, et vaatamata Trumpi ähvardustele lõpetada luureandmete jagamine, pole see teema, millele tasuks üleliia keskenduda. Tegemist on pigem poliitilise survevahendiga. Ta võrdles praegust olukorda varasemate suundumustega, mil samuti püüti Ukraina rünnakuid Venemaa taristule piirata, et vältida ülemaailmse naftaturu kõikumisi.

Koordineeritud välispoliitika vajadus

Äsja ametisse astunud presidendile soovitab Saks esimese sammuna koordineerida tegevusi valitsuse ja välisministeeriumiga, et kujundada ühtne riiklik positsioon. Saksi sõnul on oluline mõista, milline osa Trumpi sõnavõttudest põhineb faktidel ja mis on puhas poliitiline retoorika.

«Me ei saa lihtsalt ignoreerida, kui meie käest küsitakse, kuidas me sellesse kõigesse suhtume,» nentis julgeolekunõunik. Tema hinnangul kasutab Venemaa osavalt ära USA siseriiklikku soovi hoida mootorikütuse hinnad madalal, samal ajal kui ülemaailmne varustuskindlus on häiritud ka Lähis-Ida kanalite sulgumise tõttu.