Rain Lõhmus: Eesti vajab fokuseeritud majanduskasvu, mitte vaid koogi jagamist

LHV kaasasutaja Rain Lõhmus leiab, et Eesti ühiskondlik diskussioon on liialt keskendunud olemasolevate ressursside ümberjagamisele. Ta hoiatab, et riik peaks senisest enam tähelepanu pöörama majanduskasvu tagamisele ja hoiduma ohtlikust kontrollist eraelu üle.

Eesti ühiskondlik mõtlemine on sattunud tupikusse, kus liigselt keskendutakse olemasolevate ressursside ümberjagamisele, jättes unarusse majanduskasvu kui keskse prioriteedi. LHV kaasasutaja Rain Lõhmus nendib, et riik püüab korraga täita liiga palju vastandlikke eesmärke.

Fookuse puudumine pidurdab arengut

Praegune debatt Eestis taandub sageli küsimustele, kes peaks maksma rohkem makse ja kuidas jagada riigieelarve vahendeid sotsiaalsfääri või kaitsekulutuste vahel. Lõhmuse hinnangul jääb aga vastuseta kõige olulisem küsimus: kuidas tagada majanduse kiirem kasv.

«Me tahame olla korraga rohelised, militaarsed ja sotsiaalsed, aga lõpuks ei ole me midagi, sest meil puudub fookus,» märkis Lõhmus. Ta tõi paralleeli tehnoloogiaettevõtja Steve Jobsiga, kes rõhutas, et edukuse võti on võime öelda «ei» sadadele headele ideedele, et keskenduda vaid vähestele väga headele. Lõhmuse hinnangul vajab Eesti sarnast valikut.

Ettevõtlus ja professionaalsus

Majanduskeskkonna osas hoiatas Lõhmus, et kui riik suurendab kulusid ilma vastava kasvuta, on loomulikuks tagajärjeks maksutõusud. Ta nentis, et jõukamate elanike sihikule võtmine võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi, sealhulgas ettevõtlike inimeste lahkumise riigist ning motivatsiooni kadumise uute ettevõtete loomiseks.

Lõhmus võrdles oma panka professionaalse spordimeeskonnaga, kus on vajalik kõrge panus ja pidev eneseareng, samas kui Eesti ühiskonda tervikuna kirjeldas ta pigem harrastusklubide kogumina. «Kui me tahame saada professionaalseks spordimeeskonnaks, siis sellised inimesed ei sobi,» selgitas ta oma varasemat seisukohta, mis puudutas nõudlikkust töötajate suhtes.

Digitaalne jälgimine ja vabadus

Lisaks majandusteemadele tõstatas Lõhmus küsimuse eraelu puutumatusest ja riigi kasvavast huvist kodanike andmete vastu. Ta ei pidanud telefonikõnede pealtkuulamist suurimaks ohuks, osutades selle asemel suurandmete analüüsi võimalustele, mida riik või organisatsioonid saavad kasutada inimeste profileerimiseks.

Lõhmus kritiseeris argumentatsiooni, mille kohaselt on andmete kogumine õigustatud parema teenuse või riskijuhtimise eesmärgil. «Mulle tundub, see on täpselt see õigustus, millega totalitaarsed ühiskonnad selgitavad totaalse jälgimise vajalikkust,» nentis ta. Poliitilist karjääri Lõhmus enda sõnul ei planeeri, määratledes end pigem kapitalistliku kui poliitilise tegijana.