Rail Balticu viivitused Lätis ei too Eestile sanktsioone

Läti aeglane progress Rail Balticu ehitamisel ei too kaasa sanktsioone Eestile, kinnitas kliimaministeeriumi kliimavaldkonna asekantsler Sander Salmu. Eesti eesmärk on oma lõigu valmimine 2030. aastaks, mida toetab sel aastal eraldatud 435 miljonit eurot.

Kliimaministeeriumi mobiilsuse asekantsler Sander Salmu kinnitas Riigikogus, et Läti viivitused Rail Balticu ehitamisel ei too Eestile kaasa mingeid sanktsioone ega varalist vastutust. Eesti plaanib oma lõigu valmimise tähtajaks jätkuvalt 2030. aastal.

Eesti vastutus on piiratud

Asekantsler Salmu vastas Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti (Keskerakond) küsimustele, mis puudutasid muu hulgas seda, kas Eesti võiks kanda vastutust teiste riikide võimalike viivituste eest, kui Eesti lõik valmiksegi õigeaegselt.

«Kliimaministeeriumile ei ole teada juhtumeid, kus ühe liikmesriigi süülise tegevuse või tegevusetuse eest vastutaks teine ELi riik. Samuti ei ole meile teada selget õiguslikku alust, mille kohaselt peaks Eesti oma lõigu õigeaegse valmimise korral kandma solidaarset varalist vastutust teiste riikide viivituse eest,» selgitas Salmu.

Ta tunnistas, et Läti Rail Balticu ehitustegevus on seni kulgenud aeglasemalt kui Eestis ja Leedus. Samas märkis ta, et sellel teemal on omavahel suhelnud nii infrastruktuuri- kui ka peaministrid mõlemalt poolt piiri. «Läti uus valitsus on lubanud Rail Balticu ajakava ja rahastamisolukorra põhjalikult üle vaadata ning oma edasistes otsustes tugineme Läti valitsuse ametlikule teabele, kui see saabub,» lisas Salmu.

Ehitus eteneb graafikus

Eesti osas kinnitas asekantsler, et ehitustegevus ning praeguseks eraldatud vahendid, käesoleval aastal 435 miljonit eurot ja järgmisel aastal 495 miljonit eurot, tagavad tähtaegadest kinnipidamise.

«Lisaks ei ole valitsus muutnud eesmärki lõpetada Eesti Rail Balticu lõigu ehitus 2030. aastaks ega andnud ministeeriumile ülesannet töötada välja uut ajakava,» rõhutas ta.

Rail Baltic on Balti riikide ja Poola ühisprojekt, mille edukas elluviimine sõltub iga riigi panusest. Projekt peaks ühendama Tallinna Varssaviga ning integreerima Balti riigid Euroopa raudteevõrgustikku.