Rail Balticu valmimistähtaeg lükkub 2034. aastasse: riigikontroll hoiatas puudujäägist juba varem

Eesti, Läti ja Leedu pikendavad Rail Balticu valmimistähtaega 2034. aastani, et hajutada kulutusi ja taotleda Euroopa Liidult täiendavat rahastust.

Eesti, Läti ja Leedu on langetanud otsuse lükata Rail Balticu rahvusvahelise raudteeprojekti lõpptähtaeg 2034. aastasse. Kuigi algselt loodeti trassi valmimist 2030. aastaks, sunnib projekti keerukus ja rahastuse planeerimine riike tempot korrigeerima. Muudatusega soovitakse tagada Euroopa Liidu toetuste maksimaalne kaasamine ja vähendada riikide omafinantseeringu survet lähiaastatel.

Uus strateegia rahastuse hajutamiseks

Peaminister Kristen Michal tõdes, et projekti ajatamine võimaldab kasutada ligikaudu 600 miljonit eurot täiendavat välisrahastust, mida muidu poleks olnud võimalik kaasata. Ilma ajakava muutmata oleksid Balti riigid pidanud järgmistel aastatel võtma kuni miljardi euro ulatuses laenu.

«Meile on tähtis, et see tee läbiks Lätit ja Leedut, mistõttu on oluline, et ka Läti võttis kohustuse oma lõik valmis ehitada järgmise eelarveperioodi jooksul,» selgitas Michal.

Kuigi ametlik lõpptähtaeg nihkub, ei tähenda see, et raudteeühendus Pärnuni ootaks kümnendi keskpaigani. Infrastruktuuriminister Kuldar Leis märkis, et praegu käivad läbirääkimised, et leida optimaalne ehitustempo Tallinna-Pärnu lõigul, mis võiks valmida varasemas järgus.

Riigikontrolli kriitika

Riigikontrolör Janar Holm meenutas, et praegune olukord ei ole üllatus. Juba 2022. aastal avaldatud Balti riikide riigikontrollide ühises analüüsis hoiatati, et Euroopa Liidu vahenditest ei piisa kavandatud tempos ning riikidel tekib tõsine rahapuudus.

«Me näitasime juba kaks aastat tagasi, et raha ei jätku. Isegi kui Euroopa Liit eraldaks planeeritud 1,2 miljardit eurot, ei oleks võimalik seda raha esimese kolme aasta jooksul sellise mahu juures ära kulutada,» sõnas Holm.

Tema sõnul eiras kliimaministeerium toonaseid analüüse, väites, et graafikus püsimine on võimalik. Nüüdseks on selgunud, et projekti eelarve ja ajakava vajavad põhjalikku ümberhindamist, millele peab andma lõpliku heakskiidu Euroopa Komisjon.