Rail Balticu rahastamine muutub Euroopa Liidu eelarveläbirääkimiste tuliseks vaidluskohaks

Rail Balticu hüppeliselt kasvanud maksumus ja aeglane edenemine on muutnud projekti Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve üheks vaidlusaluseks teemaks. Balti riigid rõhutavad raudtee strateegilist tähtsust sõjalises mobiilsuses, kuid Brüsseli vahendite pärast käib tihe konkurents.

Rail Balticu projekti ümber on tekkinud uus pingeline olukord, kuna raudtee rajamise maksumus on viimaste aastatega mitmekordistunud ning EL-i järgmise pikaajalise eelarve koostamisel ähvardab see tekitada riikidevahelisi erimeelsusi. Kui veel 2017. aastal arvestati 5,8 miljardi eurose eelarvega, siis praeguseks on prognoositavad kulud kerkinud ligikaudu 23,8 miljardi euroni.

Sõjaline mobiilsus kui argument

Eesti, Läti ja Leedu on varasemates läbirääkimistes seadnud raudteeprojekti rahastamise vältimatuks prioriteediks. Leedu välisministeeriumi ametnik rõhutas, et Rail Balticu valmimine on otseselt seotud Euroopa idatiiva julgeoleku ja kaitsevõimega, mistõttu tuleks seda käsitleda osana laiemast sõjalise mobiilsuse strateegiast. Balti riikide hinnangul vajatakse ehituse lõpuleviimiseks veel ligi 10 miljardit eurot lisavahendeid.

Samal ajal on Euroopa Komisjon avaldanud muret projekti veniva ajakava pärast, viidates võimalusele kärpida toetusi, kui edasiminek ei vasta ootustele. Probleem on terav, kuna Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) vahendite järele on nõudlus erakordselt suur, taotlused ületavad olemasolevat eelarvet enam kui kuuekordselt.

Konkurents ühise rahapaja pärast

Euroopa Liidu aastateks 2028-2034 koostatav kahe triljoni euro suurune eelarveettepanek näeb transpordile ja sõjalisele liikuvusele ette 51,5 miljardit eurot. Sellest summast on 17,65 miljardit eurot kavandatud otseselt sõjalise mobiilsuse edendamiseks. Siiski tähendab napp ressurss ja kõrge konkurents teiste taristuprojektidega, et Rail Balticu rahastamine jääb sõltuma sellest, kui suurt osa CEF-i eelarvest suudavad Balti riigid endale nõuda.

Nagu nentis RB Raili finantsstrateegia juht, on praegune rahastamissüsteem oma tsüklitega sageli ebakõlas suurprojektide tegeliku ehitusgraafikuga, mis muudab prognoositavuse keeruliseks. Samuti on eksperdid juhtinud tähelepanu asjaolule, et Rail Balticu eelisõigus CEF-i rahastusvoorus võib tähendada teiste liikmesriikide raudteeplaanide tagaplaanile jäämist.