Rail Balticu projekti nõudeid soovitakse Lätis kulude vähendamiseks kärpida

Läti vastutavad asutused peavad 15. septembriks esitama kava, kuidas Rail Balticu raudteeprojekti tehnilisi nõudeid optimeerida. Eesmärk on vähendada kulusid, et tagada projekti teostatavus, sealhulgas võimaliku kaitsevaldkonna rahastuse kaasamisega.

Läti plaanib Rail Balticu põhitrassi välja ehitada kogu ulatuses riigi lõunapiirist põhjapiirini, kuid projekti elluviimiseks otsitakse praegu võimalusi kulude kokkuhoiuks. Riiklikud ametkonnad peavad 15. septembriks määratlema, millistest tehnilistest nõuetest on võimalik loobuda, et luua funktsionaalne ja majanduslikult teostatav raudteetrass.

Andris Kulbergs on rõhutanud vajadust koostada projekti raames nii-öelda miinimumprogramm. Ta tõi näiteks 600-kilomeetrise Madridi ja Barcelona vahelise kiirraudteelõigu. Lätis on aga 200-kilomeetrisel lõigul praeguste plaanide kohaselt ette nähtud 17 jaama, mis suurendab kulusid ebaproportsionaalselt.

Tehniliste lahenduste optimeerimine

Lisaks jaamade arvu ülevaatamisele on laual ka muud tehnilised muudatused. Näiteks on plaanis kaaluda perroonide pikkuse vähendamist 400 meetrilt 200 meetrini. Transpordiministeeriumil on ülesandeks töötada välja ettepanekud ehitusmaterjalide ja tehniliste lahenduste minimeerimiseks, tagades samas raudteeliini püsiva ja funktsionaalse toimimise.

Kulbergsi sõnul on oluline jõuda selguseni, millises mahus on riigil võimalik projekti ellu viia ning millised on vajalikud ressursid. Septembri keskpaigaks oodatakse ministeeriumilt ka analüüsi riigieelarveliste võimaluste ja muude rahastusallikate kohta. Ühe võimaliku täiendava rahastusena on märgitud kaitsevaldkonna eelarvet, kuna Rail Balticu projekt on seotud sõjalise mobiilsuse eesmärkidega, mida varasemalt ei ole piisavalt selgelt ära kasutatud.