Rail Balticu ehituse võimalik nelja-aastane viivitus paneb ehitusfirmad keerulisse seisu

Valitsuse kaalutletud Rail Balticu valmimistähtaja nihutamine nelja aasta võrra võib tekitada ehitussektoris ebakindlust ja sundida tööjõuressursse vähendama. Samas loodab rongioperaator Elron, et Tallinn-Pärnu lõigu väljaehitamisega jätkatakse esialgse kava kohaselt.

Eesti valitsus hindab võimalust lükata Rail Balticu raudteeühenduse valmimistähtaega nelja aasta võrra edasi, mis muudaks kogu suurprojekti tempo ja rahastamisloogikat. Taristuminister Kuldar Leis on märkinud, et selline muudatus võimaldaks Euroopa Liidu investeeringutoetusi pikema perioodi vältel efektiivsemalt ära kasutada, kuid sektori ettevõtjate seas tekitab see vastakaid tundeid.

Ehitusettevõtjad, kes on raudteetrassi rajamiseks investeerinud masinatesse ja personalivärbamisse, hoiatavad, et tööde venimine toob kaasa otsese kahju. TREV-2 juht Sven Pertens tõdes, et ehitussektor ei suuda aastaid ootel hoida, kui suurprojektide tellimused jäävad saabumata. "Ehitaja on oma ressursi loonud arvestusega, et turg püsib stabiilsena; inimesi ei saa lihtsalt palgal hoida, kui tööd ei ole," selgitas Pertens.

Ressursinappus ja kulude kasv

Teisalt näevad mõned peatöövõtjad pikemas ehitusgraafikus ka võimalusi. Verston grupi juht Veiko Veskimäe märkis, et praegusel keerulisel maastikul, kus raudteetrass kulgeb läbi sügava paekivi ja soiste alade, võib lisanduv aeg aidata leida tehniliselt nutikamaid ning odavamaid lahendusi. Hetkel on ettevõtete suurim mure aga jätkuvalt ehitusmahtude planeerimine.

Rail Baltic Estonia juhatuse liige Lauri Ulm lisas, et pikem ehitusperiood aitaks ehitusturgu jahutada, vältides järske hinnatõuse, mis kaasnevad intensiivse ehitustegevusega lühikese aja jooksul. See lähenemine võiks võimaldada suuremat osa kuludest katta Euroopa Liidu rahastusega.

Elroni ootused Pärnu suunale

Vaatamata võimalikele viivitustele trassil, püsib rongioperaator Elron seisukohal, et Tallinn-Pärnu suund peaks valmima kavandatud tempos. Ettevõtte juht Lauri Betlem leiab, et 2030. aasta tähtajast tuleks kinni hoida, sest projekti maksumus kasvab iga aastaga.

Betlem rõhutas, et Tallinn-Pärnu lõik on tehniliselt kõige küpsemas staadiumis ning ehitustegevus seal juba käib. Kui valitsus peaks otsustama pidurit tõmmata, on see lõik diskussioonide objektiks, et vähemalt siseriiklik liiklus saaks soovitud ajal alata.