Rail Balticu ajakava pikendamine Eestis nõuab terviklikku plaani

Verstoni tegevjuht Jarmo Liiver leiab, et Rail Balticu tähtaja nihutamine on majanduslikult põhjendatud, kui riik suudab selle ühendada pikaajalise taristuehituse kavaga. Ta rõhutab, et lisandunud aeg võimaldab optimeerida ehituslahendusi ja vältida sektori tööjõuressursi raiskamist.

Balti riikide kokkulepe nihutada Rail Balticu põhitrassi valmimine Euroopa Liidu 2028.-2034. aasta eelarveperioodi on samm, mida Jarmo Liiver hindab reaalsustajuga otsuseks. Ehitusettevõtte Verston tegevjuht nendib, et ehkki teade on pälvinud kriitikat, peitub ajakava pikendamises tegelikult võimalus taristuehitust senisest targemalt korraldada.

Kindlus on kriitiline

Ehitussektori ettevõtted on aastaid investeerinud masinaparki ja tööjõu koolitamisesse, valmistudes projekti mahukateks etappideks. Äkilised pausid töövoos on aga destruktiivsed, kui spetsialistid lahkuvad ja võimekus hajub, on selle taastamine kulukas ning aeganõudev. Seetõttu peab riik Rail Balticu ajakava siduma ühtseks tervikuks muu taristuehitusega, sealhulgas maanteede arendusega.

Ilma viie- kuni kümneaastase selge vaateta, mis näitaks objektide järjekorda ja mahtu, kaotavad ettevõtted investeerimiskindluse. Riik peab vältima olukorda, kus ühe suurprojekti graafiku kõikumine mõjutab otseselt alltöövõtjate ja materjalitootjate hakkamasaamist.

Ressursitõhususe näited

Soodevahe ja Kangru vahelisel lõigul on võimalik näha, kuidas tehniline nutikus vähendab kulusid ja keskkonnamõju. Seal tuli teisaldada kokku 2,5 miljonit kuupmeetrit pinnast. Selle asemel, et vedada karjääridest 950 000 tonni täitematerjali, purustati trassilt saadud paekivi kohapeal ning kasutati seda uuesti. See meetod hoidis ära 1760 tonni süsihappegaasi emissioone, mis oleks muidu tekkinud transpordist.

Samal objektil kasutati 298 killustikvaia, asendades algselt plaanitud 8537 betoonvaia. See säästis 8851 kuupmeetrit betooni, ilma et rajatise kandevõime oleks kannatanud. Sellised tulemused sünnivad siis, kui tellija seab hankes eesmärgiks nõutud tulemuse, mitte ei dikteeri lahendust. Ajakava pikendamine annab riigile võimaluse selliseid tõhusaid meetodeid edaspidi süstemaatilisemalt rakendada.