Rail Balticu 660-miljoniline rahastus Eestile ei pruugi realiseeruda

Valitsuse ootus saada Rail Balticu valmimistähtaja edasilükkamisest 660 miljonit eurot lisaraha Euroopa Liidu eelarvest võib sattuda raskustesse. Euroopa Komisjoni esindus rõhutab, et järgmine finantsraamistik pole veel paigas ning toetused sõltuvad konkursist, mitte varasemast kokkuleppest.

Tallinnas on tekkinud küsimusi valitsuse lubaduse üle, et Rail Balticu Eesti lõigu valmimistähtaja lükkamine 2034. aastasse toob riigieelarvesse juurde ligi 660 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusi. Peaminister Kristen Michal on viidanud võimalusele ammutada uuest finantsraamistikust suuremat rahastust, kuid Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas hoiatab, et sellise summa garanteerimine ei ole automaatne.

Konkurentsipõhine toetussüsteem

Euroopa ühendamise rahastu (CEF), millest projekt on seni suurema osa vahendeid saanud, toimib projektipõhise konkursi, mitte automaatse eraldamise alusel. See tähendab, et iga täiendav euro tuleb välja võidelda teiste projektidega, lähtudes nende prioriteetsusest ja küpsusest. Schank-Lukase sõnul pole järgmise perioodi eelarvereeglid veel lõplikult paigas ega allkirjastatud.

Taristuminister Kuldar Leis möönis olukorra keerukust, kuid jääb optimistlikuks. „Kuna Rail Baltic on Euroopa silmis prioriteet, siis on meil selge eelis uute projektide ees,“ sõnas Leis. Ministri sõnul on kolme Balti riigi ühisavaldus vajalik tõestamaks projekti järjepidevust ja suutlikkust.

Samas võib lisaks rahastuse ebakindlusele väheneda ka kaasrahastuse määr. Komisjoni praeguse ettepaneku kohaselt võib senine 85-protsendiline toetusmäär langeda tuleval eelarveperioodil 75 protsendini. Euroopa Komisjon ootab praegu Balti riikidelt ühist planeerimist ja usaldusväärset ajakava, enne kui saab projekti väljavaateid järgmise eelarveperioodi kontekstis kommenteerida.