Rail Baltica 2030. aastaks valmimine muutub küsitavaks — Läti on suurim pidur

Rail Baltica projekt seisab silmitsi tõsiste viivitustega, kuna Läti ehitustempo jääb Eestist ja Leedust märgatavalt maha. RB Raili nõukogu esimees Mati Spåge on avalikult tunnistanud, et raudtee valmimine Lätis 2030. aastaks pole isegi teoreetiliselt võimalik.

Rail Baltica projekti 2030. aasta tähtajaks valmimine muutub üha ebatõenäolisemaks, kusjuures kolmest Balti riigist on just Läti kujunenud kogu projekti suurimaks aeglustajaks. Samal ajal kui Eesti ja Leedu on oma ehitustöödega edasi liikunud, venivad Lätis kriitilised otsused ning ehitustegevus jääb oluliselt maha.

Spåge: tähtaeg on teoreetiliselt võimatu

RB Raili nõukogu esimees Mati Spåge on sotsiaalmeedias avalikult väljendanud muret projekti edenemise üle, öeldes otse, et raudtee valmimine Lätis 2030. aastaks ei ole isegi mitte teoreetiliselt võimalik. See avaldus seab kogu Balti projekti ajakava kahtluse alla, sest Rail Baltica on oma olemuselt ühtne taristuvõrk — ühe lüli puudumine muudab kogu ühenduse mittetoimivaks.

Eesti ehitab, Läti kõhkleb

Olukord tekitab Eestis loogilise küsimuse: kui palju on mõtet jätkata ehitusinvesteeringuid, kui lõunanaabrilt pole garantiid, et ühendus Riia suunas üldse toimima hakkab plaanitud ajaks? Eesti on Rail Baltticasse investeerinud märkimisväärseid summasid ning ehitustööd kulgevad vastavalt kavale, kuid Läti viivitused ohustavad kogu projekti terviklikkust ja kasulikkust.

Projekti tulevik lahtine

Rail Baltica on üks suurimaid taristuinvesteeringuid Balti riikide ajaloos ning selle eesmärk on ühendada Tallinn, Riia ja Vilnius kiirrongiliiniga, mis lõpuks ulatub Varssavini. Projekti rahastuses osaleb suurel määral Euroopa Liit. Läti edasilükkumised sunnivad partnerriike ja rahastajaid hindama, kas ja kuidas algset ajakava on võimalik päästa, ning kas 2030. aastast tuleb loobuda realistliku lõpptähtajana.