Raikküla mõisa renoveerimine jõudis uude etappi: peamajas valati põrand

Raikküla mõisa veerand sajandit kestnud taastamisprojekt, mida juhivad Karmel Jõesoo ja Ivo Lambing, on jõudnud uude ehitusjärku. Mõisa peahoones on edukalt lõpetatud põrandate valamine.

Raikküla mõisa restaureerimine on kestnud kokku 25 aastat ning on nüüd jõudnud järjekordse etapini: mõisa peahoones on valatud uus põrand. See on oluline füüsiline edasiminek hoone taastamisel, mis on nõudnud aastakümnetepikkust pühendumist.

«Olin isa ja emaga läbisõidul Viljandimaalt Haapsalusse. Oli maikuu, kohutav ilm. Sellist sadu ei ole ma rohkem näinud. Vihmapiisad olid mõisa mõõtu. Vihmavarje ega keepe meil ei olnud, aga see koht tundus nii oluline. Sõitsime autoga peamaja portikuse ette,» meenutas Karmel Jõesoo oma esimest kohtumist Raikküla mõisaga.

Äriringkondade ja toetuste roll

Mõisa taastamine on nõudnud märkimisväärset kapitali ja püsivust. Karmel Jõesoo ja Ivo Lambing on projekti elluviimiseks kasutanud nii omavahendeid kui ka riiklikke toetusvõimalusi, sealhulgas muinsuskaitseameti ja PRIA finantseeringuid. Projekti vedajate jaoks on peamine fookus olnud tööde järjepidevuses, vaatamata majanduslikele väljakutsetele.

Hetkel on Jõesoo ja Lambingu fookuses toimiva ärimudeli leidmine. Eesmärk on muuta ajalooline kompleks tulevikus isemajandavaks, et hoone suudaks pärast renoveerimistööde lõppu ise oma ülalpidamiskulud katta ja teenida tulu, mis võimaldaks selle säilimist tulevastele põlvedele.