Rahvusvaheline uuring: psilotsübiin muudab aju tegevuse keskkonnaga tundlikumalt seotuks

Austraalia teadlaste juhitud uuring tuvastas, et psilotsübiini mõjul muutub inimese aju märgatavalt tundlikumaks ümbritsevate tegevuste ja stiimulite suhtes. Tulemused selgitavad, miks psühhedeelikumi toime sõltub tugevalt patsiendi meeleseisundist ja keskkonnast.

Austraalia Monashi ülikooli teadlased uurisid 62 täiskasvanut, et mõista psilotsübiini mõju ajule olukordades, kus inimesed sooritavad erinevaid tegevusi. Katses osalenute ajuaktiivsust jälgiti magnetresonantstomograafia ja EEG-ga nii enne aine manustamist kui ka selle mõju all, samal ajal kui katsealused puhkasid, mediteerisid, kuulasid muusikat või vaatasid filmi.

Aju võrgustike ümberkorraldus

Analüüs näitas, et psilotsübiini toimel vähenes ajupiirkondade vaheline tavapärane eraldatus. Kui katsealused olid suletud silmadega, kahanes nägemistöötlemisega seotud ajualade ühendatus ülejäänud ajuga kuni 39 protsenti. Samal ajal suurenes kõrgema taseme kognitiivsete protsessidega seotud piirkondade omavaheline ühendatus kuni 72 protsenti. Varasemalt on psühhedeelikumide mõju ajule sageli kirjeldatud kui lihtsalt kaootilist aktiivsust, kuid see uuring viitab struktuursemale muutusele.

Masinõppe analüüs tõi esile, et kuigi aju tavapärased võrgustike piirid muutusid hägusamaks, hakkas aju tegevus selgemalt eristuma vastavalt parasjagu toimuvale tegevusele. See tähendab, et aju peegeldas väliskeskkonda ja toimuvat aktiivsust täpsemalt kui kontrollseisundis.

Seos ravitulemustega

Kõige tugevam korrelatsioon aju aktiivsuse ja väliskeskkonna vahel esines neil osalejatel, kes tundsid subjektiivselt, et piir nende mina ja välismaailma vahel on hajunud. Teadlased märkisid, et ärevuse või kognitiivsete häiretega sarnast seost ei tuvastatud. Tulemused, mis avaldati ajakirjas Nature, toetavad hüpoteesi, et psilotsübiini terapeutiline toime on otseselt seotud keskkonnaga, milles ainet manustatakse, ning patsiendi tegevustega kogemuse ajal.