Rahvusvaheline Suusaliit plaanib MM-ide tihendamist, suusatähed on vastakad

Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) on otsustanud hakata põhja-suusaalade maailmameistrivõistlusi korraldama igal aastal, kui ei toimu taliolümpiat. Norra suusaäss Johannes Høsflot Klæbo väljendas muudatuse suhtes skepsist, kartes tiitlivõistluste väärtuse kahanemist.

Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) on võtnud vastu suunamuutuse, mille kohaselt hakatakse põhja-suusaalade maailmameistrivõistlusi korraldama igal aastal, välja arvatud taliolümpia-aastatel. Praeguse kava järgi hakkab uus võistluskalender kehtima alates 2032. aastast, kuid praktikas tähendab see tiitlivõistluste tihedamat graafikut juba varem.

FIS-i analüüsid viitavad, et iga-aastane maailmameistrivõistluste tsükkel on majanduslikult põhjendatud. Liidu hinnangul on kommerts- ja meediaõiguste potentsiaal põhja-suusaalade puhul piisavalt suur, et õigustada sagedasemat tiitlivõistluste korraldamist.

Sportlaste vastakad arvamused

Muudatus ei ole jätnud tippatleete külmaks. Murdmaasuusatamise valitseja Johannes Høsflot Klæbo suhtub FIS-i plaani ettevaatlikult. Tema hinnangul on MM-i staatus seotud selle haruldusega, mis annab võistlusele erilise kaalu ja väärtuse.

«MM peaks olema piisavalt haruldane, et midagi tähendada. Ma ei ole veendunud, et laskesuusatamine oma iga-aastase MM-iga õigesti talitab. See võib vähendada maailmameistrivõistluste väärtust,» kommenteeris Klæbo Norra rahvusringhäälingule. Ta tõi võrdluseks jalgpalli ja olümpiamängud, mis säilitavad oma prestiiži tänu nelja-aastasele tsüklile.

Samas ei ole kõik atleedid muudatuse suhtes tõrjuvad. Kahevõistleja Jens Lurås Oftebro ja suusahüppaja Halvor Egner Granerud näevad iga-aastases rütmis ka võimalusi. Oftebro leidis, et see lisab hooaegadesse ootusärevust, kuid pakkus välja, et MM-ide vaheldusrikkuse huvides võiks kavas olla erinevad alad. Granerud lisas, et sagedasemad võistlused võiksid vähendada juhuslikkuse osakaalu maailmameistri selgitamisel, pakkudes välja ka uuenduslikke võistlusformaate.