Rahvusvaheline julgeolekujõud Gazas seisab poliitilise ummiku ees

Maroko on esimese Araabia riigina liitunud plaaniga saata Gazasse rahvusvahelised stabiliseerimisjõud, kuid missiooni tegelik rakendamine on endiselt ebakindel. Ekspertide hinnangul takistab vägede lähetamist selge poliitilise raamistiku ja kokkulepete puudumine Iisraeli ja kohalike osapoolte vahel.

Maroko on ametlikult nõustunud panustama rahvusvahelistesse stabiliseerimisjõududesse (ISF), mis on kavandatud Gaza sektori julgeoleku tagamiseks ja ülesehitusprotsessi toetamiseks. Juulis kinnitatud kokkuleppe kohaselt saadab riik piirkonda sõjaväelasi, politsei- ja sandarmeeriaüksusi ning välihaigla. See samm tähistab olulist pretsedenti, kuna Maroko on esimene Araabia riik, kes on nõustunud osalema selles missioonis.

Missiooni eesmärgid ja väljakutsed

ISF-i algne plaan on ambitsioonikas: lisaks humanitaarabi turvamisele peab jõud kaitsma ülesehitustöid, välja õpetama uusi Palestiina julgeolekujõude ning toetama pikaajalist poliitilist üleminekut. Ehkki ÜRO on missiooni volitanud, tegutseb see väljaspool tavapäraseid ÜRO juhtimisstruktuure. See eriline korraldus muudab projekti üheks keerukamaks rahvusvaheliseks sekkumiseks Gaza sektoris.

Lisaks Marokole on jõududesse panustamist toetanud Indoneesia, Kasahstan, Kosovo ja Albaania, samas kui Jordaania ja Egiptus on piirdunud vaid toetavate rollidega. Vaatamata osalemisavaldustele valitseb missiooni tegeliku käivitamise ja ulatuse osas suur ebakindlus.

Poliitiline ummik takistab tegevust

Analüütikute sõnul on suurim takistus mitte sõjaline, vaid poliitiline. Iisraeli Instituudi tegevdirektori Gil Murciano sõnul vajab rahvusvaheline osalus stabiilset poliitilist raamistikku, mida praegu ei eksisteeri. Iisrael nõuab, et enne ülesehitustööde algust peab Hamas täielikult desarmeeruma, kuid Hamas keeldub relvastust loovutamast, kuigi on väljendanud valmisolekut tsiviilhaldusega tegelemisest taanduda.

Friedrich Eberti fondi Lähis-Ida piirkondliku projekti juht Marcus Schneider nentis, et osapoolte ootused on vastuolulised. Iisrael soovib säilitada oma sõjalist tegevusvabadust piirkonnas, samas kui teised potentsiaalsed vägede panustajad eeldavad selge mandaadiga traditsioonilist rahuvalvemissiooni. Need kaks visiooni on praeguse seisuga praktiliselt välistavad.

Eksperdid hoiatavad, et ilma legitiimse Palestiina administratsiooni ja kokkulepitud poliitilise tegevuskavata riskib rahvusvaheline jõud muutuda lihtsalt järjekordseks ajutiseks projektiks, mis ei suuda Gaza tulevikku püsivalt stabiliseerida. Araabia riigid, kes on potentsiaalsed peamised rahalised toetajad, on jätkuvalt ettevaatlikud ning ootavad konkreetsemat poliitilist plaani, enne kui võtavad endale kohustusi sõjaliseks kohalolekuks või miljardite investeerimiseks.