Rahvastikustatistika 2026: Eestis on esindatud arvukalt erinevaid rahvusi

Statistikaameti andmetel elas 2026. aasta alguses Eestis 1,36 miljonit inimest. Kõige arvukamad rühmad on eestlased, venelased ja ukrainlased, kelle osakaal on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud.

2026. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 360 745 alalist elanikku. Statistikaameti värskeimad andmed näitavad, et riigi elanikkond on muutunud mitmekesisemaks. Enamiku uute rahvuste puhul on tegemist väikeste, ühe- või kaheliikmeliste gruppidega.

Rahvastiku koosseis ja muutused

Elanike rahvusliku jaotuse järgi moodustavad suurima osa eestlased, keda on 932 603 ehk 68,5% rahvastikust. Vene rahvusest elanikke on 276 125 ehk 20,2% ning muid rahvusi on kokku 146 619 ehk 10,8%. Eestlaste arv on püsinud stabiilsena, samas kui venelaste arv on vähenenud ja ukrainlaste hulk kasvanud. 2026. aasta alguseks oli Eestis 75 250 ukrainlast, mis moodustab 5,5% kogu elanikkonnast.

Ukrainlaste arv on teinud suure hüppe just viimastel aastatel. Kui 2022. aasta alguses elas Eestis 27 826 ukrainlast, siis praeguseks on nende arv kolmekordistunud. Ukrainlaste sooline jaotus on peaaegu võrdne, 53% neist on naised ja 47% mehed. Lisaks ukrainlastele on elanikkonna hulgas 11 477 valgevenelast, 8059 soomlast ning 4272 lätlast. Teiste rahvusgruppide puhul jääb arvukus alla 4000 inimese.

Piirkondlikud erinevused ja keel

Rahvuslik koosseis on maakonniti erinev. Näiteks Ida-Virumaal on eestlaste osakaal viimase nelja aastaga kasvanud 18,5 protsendilt 20,9 protsendini, mis tähendab 9,2-protsendilist tõusu. Samas on Jõgevamaal eestlaste osakaal veidi langenud, ulatudes 90,9 protsendilt 89,4 protsendini. Ka ukrainlaste paiknemine on ebaühtlane: Harjumaal elab neist 7,4% püsielanikest, samas kui Saare-, Põlva- ja Võrumaal on nende osakaal umbes 2% ja Hiiumaal alla 1%.

Elanike emakeelte mitmekesisus on samuti märkimisväärne, ulatudes 262 keeleni. Eesti keel on emakeeleks 65,4% elanikest ehk 890 104 inimesele. Vene keelt peab emakeeleks 26,9% ehk 366 251 inimest ning ukraina keelt 4,1% ehk 55 812 inimest. Teiste keelte rääkijate osakaal on alla 1%, kuigi näiteks inglise keele emakeelena kõnelejaid on Eestis üle 5000.

Andmete kogumine

Statistikaameti analüütik Maali Käbin selgitas, et rahvastikuandmed pärinevad erinevatest riiklikest registritest. "Põhiliseks allikaks on rahvastikuregister, ent kui seal rahvusandmed puuduvad, kaasame teisi riiklikke andmebaase, näiteks neid, mida inimesed esitavad isikut tõendavate dokumentide taotlemisel," ütles Käbin. Samuti on elanikel õigus oma rahvuslikku identiteeti registris ise muuta. Viimase kolme aasta jooksul on rahvuse vene keelest mõne teise rahvuse vastu vahetanud 23 686 inimest. Eestis elab püsivalt 159 erineva riigi kodanikke, kellest 82,2% omab Eesti kodakondsust.