Rahvaarv ja identiteet: kaks pillarit rahva püsimisele

Tallinna Ülikooli õppejõud Avo-Rein Tereping käsitleb artiklis rahva jätkusuutlikkuse kahte olulist aspekti: demograafilist kasvu ja rahvuslikku identiteeti. Tema sõnul pole need vastastikku välistavad tegurid, vaid kaks omavahel seotud dimensiooni, mis koos määravad rahvuse saatuse.

Rahva püsimise küsimus on läbi ajaloo seotud kahte suure teemaga: sündimuse ja rahvusliku teadvuse säilitamisega. Avo-Rein Tereping tõstatab oma arvamustekstis küsimuse, kuidas neid kahte näiliselt eraldiseisvat protsessi mõista. Demograafiline areng, rahvaarvu kasvamine, on küll mõõdetav suurusena, kuid see ei ole piisav, kui rahvuslik identiteet ja sisuline rahvuslik teadvus jäävad tuimaks.

Identiteedi säilimine on sama oluline kui rahvaarvu püsimine, sest rahvast määratleb mitte ainult numbriline jõud, vaid ka vaimsed ja kultuurilised sidemed, mis hoiavad rahvast koos. Tereping väidab, et ajaloo teatud hetkedel on domineerinud üks või teine aspekt, mõnikord keskenduvad poliitilised juhid rohkem sündimuse statistikale, mõnikord aga rahvusliku vaimu äratamisele ja säilitamisele.

Kuid tegelikult ei saa neid kahte protsessi eraldada. Rahvuslik identiteet omab oma väärtust iseeneses, kuid see tugevdab ka rahva demograafilist potentsiaali, sest inimesed, kes tunnevad kuulumist mingi rahvusesse ja kultuuri, on tõenäolisemalt valmis oma järglastele seda traditsiooni edasi andama. Samamoodi on rahvaarvu kasvamine olulisem siis, kui see rahvas on seotud ühise identiteediga ja kultuuriga.

Eesti jaoks on praegu oluline mõista, et rahva jätkusuutlikkus nõuab nii faktiliste demograafiliste näitajate parandamist kui ka rahvusliku teadvuse tugevdamist. Statistika näitab, et Eesti rahvaarv on selle sajandi algusest alates vähenenud, kuid samal ajal on tekkinud oht, et ka rahvuslikud köited muutuvad nõrgemaks. Seega on riigi prioriteet hoida nii sündimust kui ka identiteeti, sest need kaks tegurit koos määravad, kas rahvas püsib või hajub.