Rahunõukogu tegevus Gaza sektoris: Donald Trumpi algatus piirdub esialgu taristu planeerimisega

USA on eraldanud üle 206 miljoni dollari Gaza sektori julgeolekualgatuseks, kuid seni on ainsaks sammuks saanud lepingud taristu rajamiseks. Rahunõukoguna tuntud algatus on tekitanud küsimusi oma läbipaistmatu struktuuri ja poliitilise koosseisu tõttu.

Ühendriikide administratsioon on suunanud üle 206 miljoni dollari Gaza sektori rahvusvahelise julgeolekualgatuse loomiseks, mis on esimene suurem rahaline samm 2026. aasta alguses loodud niinimetatud Rahunõukogu (Board of Peace) tegevuses. Algatus, mille eesmärgiks seati algselt piirkonna demilitariseerimine ja ülesehitus, on viimaste kuude jooksul keskendunud peamiselt sõjalise taristu rajamisele. Esimene praktiline tulemus on leping, millega ettevõte Arkel International on kaasatud sõjalise taristu planeerimisse Iisraeli kontrolli all oleval territooriumil.

Kahtlusi tekitav struktuur ja liikmeskond

Rahunõukogu tegevus on pälvinud tähelepanu pigem oma ebatraditsioonilise struktuuri kui diplomaatiliste saavutuste poolest. Organisatsiooni, mille esimeheks on Donald Trump, kirjeldatakse pigem ärilise nõukogu kui rahvusvahelise institutsioonina. Ühenduse põhikirjas puuduvad geograafilised piirangud, samuti ei ole ette nähtud tähtaegu esimehe ametiajale ega mehhanisme tema tagandamiseks. Selline korraldus on pannud paljusid analüütikuid võrdlema nõukogu pigem suletud poliitilise klubiga.

Liikmeskond on kujunenud omapäraseks nimekirjaks poliitilistest liidritest, kellel on huvi USA administratsiooniga suhteid soojendada. Nimekirjas figureerivad teiste seas Aleksandr Lukašenko, Jordaania kuningas ja Kuveidi emiir. Nimekirjas on endiselt kirjas ka Ungari peaministrina Viktor Orbán, hoolimata sellest, et alates 2026. aasta maist juhib riiki Peter Magyar. Suured lääneriigid, nagu Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Jaapan, on organisatsiooni tegevusest eemale jäänud.

Konfliktid ja rahastamisprobleemid

Nõukogu on sattunud ka sisemiste pingete keskele. On tekkinud avalik erimeelsus Iisraeli peaministri Binyamin Netanyahu ja Trumpi vahel. Kui USA esimees väitis, et Hamas on nõustunud relvade loovutamisega, mis lubanuks Iisraeli vägede väljaviimist, siis Netanyahu on olnud skeptiline võimalike kokkulepete osas. See tekitas küsimusi nõukogu diplomaatilise pädevuse ja reaalsete kontaktide osas.

Samuti on organisatsiooni kohal rippunud rahastamisküsimused. Vaatamata suurtele plaanidele Gaza ülesehitamiseks ja stabiilsusjõudude (ISF) loomiseks, on nõukogu eelarveline seis olnud ebaselge. Vladimir Putin on saanud kutse nõukoguga liituda, kuid Vene liider pole sellele üheselt vastanud, mis hoiab diplomaatilist olukorda jätkuvalt pingelisena. Praeguse seisuga ei ole organisatsioon avaldanud ka ülevaateid oma tegevusest.