Rahandusministeeriumi suvine prognoos: Eesti majanduskasv taastub, kuid riigirahandus püsib pingeline

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt ootab Eestit tänavu 2,5-protsendiline majanduskasv, kuid riigieelarve püsib jätkuvalt suures puudujäägis. Järgmisel aastal ulatub eelarveauk 4,5 protsendini, mida mõjutavad eelkõige kõrged kaitsekulud ja investeeringud nagu Rail Baltic.

Rahandusministeeriumi värske majandusprognoosi kohaselt ootab Eestit mõõdukas kasvutsükkel, kuid riigirahanduse olukord jääb lähiaastatel pingeliseks. Tänavuseks SKP kasvuks prognoositakse 2,5 protsenti. Majanduse taastumist toetavad tänavu nii eksport kui ka elavnenud sisenõudlus, mida omakorda võimendab netopalgafondi ligi kümneprotsendiline kasv.

Eelarve ja võlakoormus

Riigi eelarvepuudujääk püsib lähiaastatel kõrgel, ulatudes järgmisel aastal 4,5 protsendini. Defitsiidi peamisteks põhjustajateks on suurenenud kaitsekulud ning riiklikud investeeringud, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest rahastatavad programmid ja Rail Balticu ehitus. Eelarvepuudujäägi kasvu üle Euroopa Liidu lepetes sätestatud kolme protsendi piiri võimaldab kaitsekulude vabastusklausel, mis kehtib 2029. aastani. Puudujäägi vähenemist prognoositakse alates 2028. aastast, mil see peaks 2030. aastaks jõudma 2,9 protsendini.

Valitsussektori võlakoormus on kasvuteel, suurenedes tänavuselt 25,9 protsendilt 38,6 protsendini 2030. aastaks. Kuigi Eesti võlakoormus on Euroopa Liidus endiselt üks madalamaid, on selle kasvutempo üks kiiremaid. Riigivõla intressikuludeks kujuneb tänavu 239 miljonit eurot.

Majapidamised ja tööstus

Sisenõudlust toetab ühtlase maksuvaba tulu kehtestamine, mis koos inflatsiooni aeglustumisega peaks parandama tarbijate kindlustunnet. Töötuse määr on prognoosi kohaselt suundumas kuueprotsendilise loomuliku taseme poole. Ehkki eluasemeinvesteeringud püsivad tagasihoidlikud ja intressimäärad on kõrgemad kui 2021.-2022. aastal, peaks töötleva tööstuse toodangumahud kasvama. Ekspordil oodatakse arenevat kooskõlas välisnõudlusega, aidates tööstussektoril oma majanduslikku osakaalu taastada.