Rahandusministeeriumi prognoos Tallinnas: Eesti majanduskasv taastub, kuid riigieelarve püsib defitsiidis

Rahandusministeerium prognoosib 2026. aastaks 2,5-protsendilist majanduskasvu, kuid riigi eelarvepuudujääk jääb kõrgeks. Peamise põhjusena nimetatakse kaitsekulutuste kasvu ja vähenenud maksutulusid.

Rahandusministeerium avaldas neljapäeval, 27. augustil 2026 oma suvise majandusprognoosi, mis näitab Eesti majandusele tänavu 2,5-protsendilist kasvu. Järgmisel aastal oodatakse kasvutempo mõningast aeglustumist 2,3 protsendile.

Prognoosi kohaselt toetavad majanduse arengut sisemaine nõudlus ja eksport. Samuti on oodata palkade kasvu, mis peaks tänavu ulatuma 5,6 protsendini ning järgmisel aastal 4,7 protsendini. Inflatsioonisurve on osutunud oodatust väiksemaks: kui kevadel prognoositi hinnatõusuks neli protsenti, siis nüüd oodatakse selleks aastaks 3,2 ja tulevaks aastaks 2,8 protsenti.

Inflatsioon on euroala madalaim

Ministeeriumi eelarvepoliitika osakonna juhataja Raul Lättemäe sõnul on toormehindade langus maailmaturul soodsalt mõjunud ka Eesti toiduainete hindadele. «Me näeme, et kütusehindade tõus ei ole hindadesse nii tugevalt kandunud. Positiivne uudis on see, et toiduainete toorme odavnemine maailmas on jõudnud meie poodidesse. Samas on küsitav, miks peaksime kurvastama selle üle, et Eesti inflatsioon on esmakordselt pika aja jooksul euroala madalaim,» märkis Lättemäe.

Vaatamata positiivsetele arengutele majanduskasvus, püsib valitsuse ees tõsine väljakutse: eelarvedefitsiit. Prognoosi kohaselt ulatub puudujääk tänavu 4,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning järgmisel aastal suureneb see 4,5 protsendini. Defitsiidi peamisteks vedajateks on kiiresti kasvavad kaitsekulutused ja jätkuvalt kõrgel tasemel püsivad riiklikud investeeringud.

Kaitsekulutused koormavad eelarvet

Rahandusminister Jürgen Ligi tõdes, et defitsiidi vähendamine kaitsekulutuste kasvavas keskkonnas on keeruline ülesanne. «Oleme seadnud endale selge eesmärgi: langetada puudujääki võrreldes praeguse aastaga ja eelmise eelarvestrateegiaga. Kui jätta kaitsekulutused arvestusest välja, näeks pilt sootuks teistsugune välja. See aga ei muuda meie olukorda kergemaks ega vähenda vajadust laenude järele,» sõnas minister.

Riigi maksulaekumised on jäänud kevadistele ootustele alla, eriti käibemaksu ja tubakaaktsiiside osas. Ministeeriumi riigirahanduse osakonna juhataja Kadri Klaos selgitas, et tubakatoodete aktsiisitulu langus on seotud varimajanduse kasvuga. «Tubakaaktsiisi laekumine on juba tänavu märgatavalt vähenenud ja prognoosime sama suundumust lähiaastateks. Aktsiisimäärade korduv tõstmine on loonud rohkem stiimuleid illegaalse turu tegevuseks, mille maht on turul juba praegu märgatavalt kasvanud,» nentis Klaos.

Kõigi prognooside kohaselt ulatub riigisektori võlakoormus tänavu 25,9 protsendini SKP-st. Rahandusministeeriumi prognoos näeb ette võlakoormuse kasvu 38,6 protsendini 2030. aastaks.