Rahandusministeerium välistab Eestis diislikütuse aktsiisi langetamise

Vaatamata hüppelisele hinnatõusule maailmaturul ja ettevõtjate survestamisele, ei plaani valitsus diislikütuse aktsiisi langetada. Rahandusministeeriumi hinnangul on riigieelarve seis liiga pingeline, et üle 50 miljoni euro suurust maksutulu kaotust lubada.

Diislikütuse hind on Eestis viimase kahe nädalaga kerkinud 36 senti liitri kohta, mis on sundinud nii logistikasektorit kui põllumajandusettevõtjaid nõudma riigipoolset sekkumist. Hinnatõusu on tinginud pinged maailmaturul, sealhulgas Ukraina sõda ja Hormuzi väina kriis, mis on kütuse pakkumist vähendanud.

Ettevõtjate mure konkurentsivõime pärast

Veoettevõtjad rõhutavad, et kütusehind moodustab nende kuludest kolmandiku ning järsk hinnatõus pole ettevõtetele enam iseendast neelatav. Tiit Parik, kes juhib logistikakontserni Haanpaa, nentis, et ettevõtted peavad kulud lõpptarbijale edasi kandma. Tema sõnul on olukord tekitanud ka anomaaliaid, kus Eesti ettevõtted eelistavad tankida välismaal, kui sealne maksukoormus on soodsam.

Terminali juhatuse liige Alan Vaht pakkus lahendusena aktsiisi langetamist miinimumtasemele. Tema sõnul oleks see 12,2-sendine meede vajalik Eesti ettevõtete konkurentsivõime hoidmiseks. Vaht rõhutas, et kuigi Eesti aktsiisimäärad on naaberriikidest kõrgemad, on tanklate müügihinnad konkurentsi tõttu püsinud madalamad, mis seab piiri ettevõtete marginaalidele.

Rahandusministeeriumi keeldumine

Rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi välistas aktsiisi langetamise, tuues põhjenduseks riigieelarve nappuse. Ministeeriumi arvutuste kohaselt tähendaks aktsiisi kärpimine kolmeks kuuks üle 50 miljoni euro suurust tulude vähenemist.

Liivamägi kummutas ka ootused, et kõrgemad kütusehinnad täidavad riigikassat käibemaksu arvelt. 2025. ja 2026. aasta esimese poolaasta võrdluses on kütuse pealt laekuv käibemaks püsinud stabiilselt 60 miljoni euro juures. Asekantsler selgitas, et kodumajapidamiste tarbimisvõime on piiratud: kui enam raha kulub kütusele, jääb see mujal kulutamata.

Põllumeeste raske valik

Sargvere põllumajandusühistu juhatuse liige Toomas Uusmaa kirjeldas olukorda, kus kütusekulud on aastaga kahekordistunud, küündides 1,30 euroni liitri kohta. Kuigi põllumajandusettevõtted kasutavad erimärgistatud sinist diislit, mis on tavakütusest 50 senti odavam, on hinnatõus muutnud vilja kuivatamise ja söödavarumise kulukaks.

«Eks teed nii kaua, kui suudad ja rahakott vastu peab,» kommenteeris Uusmaa sektori väljavaateid.