Rae valla rändesurve paljastab riikliku valmisoleku puudujäägid

Rae valla lastekaitse on sattunud ootamatu surve alla seoses saatjata alaealiste migrantidega. See olukord osutab vajadusele selge riikliku kava järele, mis jaotaks vastutuse kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel.

Rae vallas on tekkinud olukord, kus kohalik omavalitsus peab toime tulema saatjata alaealiste migrantidega, kelle tegelik vanus on tihti ebaselge. See on pannud valla lastekaitseametnikud suure koormuse alla, kuigi tegemist on sisuliselt riikliku tasandi probleemiga. Praegune süsteem, kus keerulised rändeküsimused maanduvad suures osas omavalitsuse õlul, ei taga vajalikku operatiivsust ega õiguslikku selgust.

Riiklik koordineerimine on vältimatu

Küsimus ei ole vaid üksikjuhtumites, vaid süsteemipuuduses. Euroopa Liidu õigusruum pakub alaealistele sisserändajatele olulisi õigusi, mida võidakse ära kasutada, muutes nende staatuse kontrollimise keerukaks. Rändeekspert Kert Valdaru on rõhutanud, et riigiasutused peavad omama täpset arusaama vastutuse jaotusest kriisiolukordades.

Valdaru sõnul peavad ametkonnad «une pealt teadma, kuidas jaguneb saatjata alaealistega kaasnev vastutus riigi ja omavalitsuste vahel ning millal peab riik kohaliku omavalitsuse üle jõu käiva koormuse enda kanda võtma». Kui kohalik tasand jääb keeruliste menetlustega üksi, on riiklik sekkumine vältimatu.

Eesti kui piiririigi valmisolek

Eesti asukoht Euroopa Liidu välispiiril nõuab rändekriiside käsitlemist julgeolekuohuna. See ei ole ainult sotsiaaltöö küsimus, vaid strateegiline väljakutse, mis vajab sama põhjalikku ettevalmistust nagu riigikaitse planeerimine. Sõjaliste ohtude kõrval peavad olema paigas konkreetsed stsenaariumid ränderünnakute ohjamiseks, et vältida olukordi, kus omavalitsused peavad üksi hakkama saama olukordadega, mis ületavad nende ressursid ja pädevuse.