PZU Kindlustus: Eesti julgeolek algab tööandja hoiakust

PZU Kindlustuse personalijuht Tiivi Maandi kirjutab, et tööandjad peavad suhtuma reservõppekogunemistesse kui ühisesse vastutusse, mitte töökorralduslikku ebamugavusse. PZU säilitab reservõppekogunemistel osalejatele täispalga ja annab töötajatele igal aastal ühe tasustatud päeva vabatahtlikuks tegevuseks. Tema sõnul sünnib tugev Eesti just sellistest töökultuuri hoiakutest.

Reservõppekogunemisele kutse saanud töötaja seisab sageli keerulise valiku ees: kuidas läheb tööl? Kas palk väheneb? Mida arvab ülemus? PZU Kindlustuse personalijuht Tiivi Maandi leiab, et nende küsimuste taga peitub laiem probleem – paljud ettevõtted ei ole veel mõistnud, et riigikaitse on kogu ühiskonna ühine pingutus.

«Mine rahulikult, me saame siin hakkama», nii peaks Maandi hinnangul kõlama juhi reaktsioon, kui töötaja teatab reservõppekogunemisest. PZU Kindlustuses on see põhimõte juba ametlik poliitika: ettevõte säilitab reservväelastele kogunemise ajal täispalga ja toetab neid ka moraalselt.

Üks päev aastas kogukonnale

PZU annab töötajatele igal aastal ühe tasustatud tööpäeva vabatahtlikuks tegevuseks koos tiimiga. Maandi sõnul lähtutakse seejuures samast põhimõttest mis riigikaitseski: tugev ühiskond tekib siis, kui inimesed annavad oma aega ja teadmisi ühise hüve nimel.

«Töökoht ei ole ainult paik, kus täidetakse eesmärke. Töökoht kujundab väärtusi, hoiakuid ja valmisolekut panustada millessegi suuremasse,» kirjutab ta kaubanduskoja ajakirjas Teataja (3/2026).

Suhtumine, mitte süsteem

Maandi rõhutab, et suured programmid ja keerulised süsteemid pole tingimata vajalikud. Sageli piisab suhtumisest, sellest, et töötaja tunneb end märgatuna ka siis, kui ta lahkub töölaualt riigi heaks.

Tänapäeva julgeolekukeskkonnas, kus kaitsetahet ei saa iseenesestmõistetavaks pidada, kutsub ta kõiki organisatsioone mõtlema oma rollile Eesti vastupidavuse hoidmisel.