Puugioht Eestis: mida teada ja kuidas end kaitsta

Tänavu on Eestis puuke tavapärasest rohkem, nõudes looduses liikujatelt suuremat ettevaatlikkust. Eksperdid soovitavad lisaks tõrjevahenditele panustada ka aia elurikkusesse, et vähendada puukide arvukust.

Eestis on tänavu märgatavalt palju puuke, mis tähendab, et looduses liikudes tuleb olla eriti tähelepanelik. Tiina Elvisto, Tallinna Ülikooli taimeökoloogia dotsent, rõhutab, et teadlikkus ja ennetus on parim viis vältida ohtlikke nakkusi.

Terviseameti 2025. aasta uuring näitab, et borrelioosi bakterit kannab umbes kolmandik Eesti puukidest, kusjuures piirkonniti võib see näitaja ulatuda veerandist poolteni. Puukentsefaliidi viirust esineb vähem kui ühel protsendil puukidest, kuid need on koondunud kindlatesse kolletesse.

Puukide arvukust aias saab kontrollida elurikkust soosides. Mürkide asemel on mõistlik hoida aias elupaiku sadajalgsetele, jooksiklastele ja sipelgatele, kes toituvad nii puukidest kui ka nende munadest. Euroopa aiandusökoloogide soovitus on jätta aeda 5-10 protsenti looduslikku ala, sealhulgas lehekõdu, palke ja kive, mis pakuvad nendele kasulikele selgrootutele peidupaiku.

Enne metsa või kõrgesse rohtu minekut tasub kasutada tõrjevahendeid. Lühiajaliseks kaitseks sobivad looduslikud õlid, nagu nelgi- või kaneeliõli, kuid pikemaks ajaks annavad kindlama tulemuse apteegis müüdavad pihustid. Iga looduses käik peaks lõppema hoolika ülevaatusega, kontrollides nii ennast kui ka lemmikloomi.

Puukentsefaliidi vastu on kõige tõhusam kaitse vaktsineerimine. Tervisestatistika andmetel registreeriti 2023. aastal Eestis üle 200 puukentsefaliidi haigusjuhu, seejärel 2024. ja 2024. aastal kummalgi aastal ligikaudu 150 haigusjuhtu.