Puugihaiguste oht erinevad Eestis piirkonniti

Terviseameti uus uurimus paljastab, et puukborrelioosi risk on kõrgeim Lääne-Virumaal, samas kui puukentsefaliidi juhud on sagedamad Saaremaal. Haiguste levimus varieerub märkimisväärselt eri piirkondades.

Terviseameti poolt läbi viidud uuringu järgi on puugidega levivate nakkushaiguste levimine Eestis geograafiliselt väga ebavõrdne. Teadlased analüüsisid puukidest isoleeritud haigustekitajaid ja nende esinemise sagedust eri maakondades, et paremini mõista kaitsevajadust erinevates piirkondades.

Kõige ohtlikumaks osutus puukborrelioos, mida leiti enim Lääne-Virumaal. See bakteriaalse nakkuse tekitav haigus on tuntud liigeste-, lihastes ja närvide kahjustusi põhjustavate komplikatsioonide poolest. Uuringu tulemused näitavad, et selles piirkonnas elavatel inimestel ja metsloomadel on kõrgem risk nakatuda sellesse haigusesse.

Saaremaa aga erineb teistest maakondadest puukentsefaliidi viiruse esinemise poolest. See viiruse põhjustatud haigus on potentsiaalselt tõsisem, tekitades palavikku ja neurologilisi häireid. Saaremaal elavate elanike suurem nakatumisoht viitab seal olevale spetsiifilisele puugi-populatsiooni iseärasusele.

Terviseamet soovitab piirkonnaspetsiifiliste ennetusmeetmete rakendamist. Lääne-Virumaal oleks soovitatav keskenduda puugientsefaliidi vastu vaktsineerimisel ja puugiga kontakti vältimisel, samas kui Saaremaal peaks eraldi tähelepanu pööratud puukentsefaliidile vastase kaitse tõhustamisele.

Teadlased märgivad, et nende uuringu tulemused aitavad tervishoiuasutustel paremini ressursse jaotada ja elanikkonda õiges piirkondades teadlikuks teha puugihaiguste ohtudest. Regulaarne seire ja ennetusmeetmete parendamine jäävad oluliseks puugibioloogiliste nakkuste leviku piiramises.