Puuduv luba pärijatelt võib jätta käsikirja sahtlisse ja raamatu ilmumata

Mihkel Muti elulooraamat "Juhani evangeelium" sattus tulistesse uudistesse pärast seda, kui Juhan Viidingu pärijad nõudsid poeedi hüvastijätukirjade eemaldamist. Kirjastajad ja kirjanduseksperdid selgitavad, miks autoriõigusega tuleb arvestada juba enne raamatu tegemist.

Mihkel Muti elulooraamat "Juhani evangeelium" on sel nädalal pälvinud tähelepanu autoriõiguse rikkumise kahtluse tõttu. Juhan Viidingu pärijad nõudsid Mutilt, et ta eemaldaks teosest poeedi hüvastijätukirjad, mille avaldamiseks ei olnud autor luba andnud.

Eesti autoriõiguse järgi otsustab teose autor ise, kuidas tema teost kasutatakse ja kas sellest tulu teenitakse. Pärast autori surma lähevad õigused 70 aastaks pärijatele ning seejärel satub teos avalikku omandisse.

Kirjade puhul on õigused kahekordsed. Kirja sisu on teos, mille autoriõigus kuulub kirjutajale või tema pärijatele. Füüsiline kiri ise kuulub saajale. Saaja võib selle kinkida või müüa, kuid avaldada ei tohi.

Luba tuleb küsida õigel ajal

Kirjastaja Tiina Tammer rõhutas, et tundlike raamatute puhul tuleb luba küsida võimalikult varakult. "Alustad autorist, pärijatest, tekstidest, kõigist, mida varem ja enne sa kokku lepid, seda parem," ütles ta. Hiljem võib olla juba hilja.

Tammer tunnistas, et ka tema on ühel korral eksinud. Kaanepildi puhul ei teadnud ta, et autoriõigus kehtib veel. Pärija helistas talle ja soovis kohtumist koos emaga. Tammer kirjeldas kohtumist kui ebameeldivat: see kestis poolteist tundi, teda mõnitati ja alandati, nii et ta hakkas nutma.

Pärijate leidmine on tema sõnul keeruline. Mõne luuletuse avaldamiseks võib vaja minna kuue pärija nõusolekut. Eestis puudub korralik pärijate andmebaas ning teabe saamiseks pole kindlat kohta, kuhu pöörduda.

Välismaised eeskujud

Maailmas on tuntud mitmeid pärijate tülisid. Üks kuulsamaid on Iiri kirjaniku James Joyce'i lapselaps Stephen Joyce, kes jälgis vanaisa teoste kasutamist äärmiselt range pilguga. Kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaeri sõnul keelas ta isegi Iiri rahvusraamatukogu näituse, kus olid välja pandud Joyce'i kirjad. Corki ülikool pidi ühe kirjandusantoloogia puhul maksma nii suurt summat, et antoloogia lehed jäid tegelikult sisuliselt tühjaks.

Ajakirjanik ja Kroonika endine peatoimetaja Ingrid Veidenberg on oma töös kokku puutunud portreteeritavate, nende pereliikmete ja pärijate tsensuuriga. Tema sõnul pole seadustest üle astuda võimalik. Ta lisas, et tuleb leida kompromiss mälestuste ja lähedaste tunnete vahel.