Puuduliku seaduse tõttu ripuvad punamärgid avalikus ruumis edasi

Nõukogudeaegne punasümboolika on avalikus ruumis suuresti eemaldamata, kuna vastav seaduseelnõu on riigikogus seisma jäänud pärast seda, kui president Alar Karis keeldus seda 2023. aastal välja kuulutamast. Justiitsminister Liisa Pakosta leiab, et kultuuriministeerium on muutustele vastu töötanud, kuid ministeerium eitab, et küsimus nendeni viimati jõudnud oleks. Sügisel plaanib justiitsministeerium esitada uue eelnõu.

Eestis on avalikus ruumis endiselt hulgaliselt nõukogudeaegset punasümboolikat, mille eemaldamine on takerdunud seadusandliku tühimiku taha. Vastutavad asutused ei suuda leida ühisosa, kuidas toimida hoonete ja monumentidega, mis on muinsuskaitse all.

Seadus jäi presidendi veto taha

President Alar Karis jättis ehitusseadustiku, nn punasümboolika teisaldamise seaduse, 2023. aasta märtsis välja kuulutamata, pidades seda põhiseadusega vastuolus olevaks. Sellest ajast on eelnõu riigikogus muudatusteta seisma jäänud.

Justiitsminister Liisa Pakosta (Eesti 200) kirjeldas patiseisu otse: «See eelnõu seisab riigikogus ja ootab lahendust selles osas, et ühed, sealhulgas mina, leiavad, et sellised punasümboolikaga hooned, mis on ehitatud ju selleks, et näidata meid okupeerinud riigi kohalolu, ei peaks olema väärtuslikem osa Eesti kultuuripärandist ja need tuleks kaitse alt maha võtta. Ja siis on väike hulk teisi inimesi, kes ütlevad, et need peaks ikka kaitse all olema. Selle üle käib vaidlus.»

Sillamäe monument seisab endiselt

Sillamäe linnavõim on punaseaduse puudumisele viidates jätnud Ida-Virumaal kesklinnast eemaldamata mastaapset nõukogude-aegne monument.

Osa hoonete haldajaid on otsustanud tegutseda, kattes sümboolikat ise. Pakosta nentis, et näiteks endises vene kultuurikeskuses on seda tehtud, kuid lisas: «Ma ütleks, et see on parem kui mitte midagi, aga me riigina peaksime ikkagi suutma enamat.»

Sügisel tuleb uus eelnõu

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas (Eesti 200) kinnitas, et justiitsministeeriumiga on kokku lepitud uue eelnõu koostamises: «Justiitsministeeriumiga on kokkulepe, et nad teevad uue seaduseelnõu, sügisel antakse see riigikogule üle ja majanduskomisjon on valmis seda menetlema.»

Reinaas lisas, et kolme aasta jooksul on osa punasümboolikat vahepeal juba eemaldatud ja «väga paljuski on elu ise oma korrektuurid teinud». Seetõttu peab ta vajalikuks alustada värske eelnõuga, mis arvestab praegust olukorda, kus enamik allesjäänud märke on muinsuskaitse all.

Pakosta süüdistas muutmise venimises kultuuriministeeriumi. Kultuuriministeerium ise ütles, et nendeni pole pärast 2025. aasta kevadet seadusega seotud küsimusi üldse jõudnud.