Putini sõjaline strateegia võib viia Venemaa armeele lõpuni

Sõjaajaloolane Jüri Kotšinev analüüsib Venemaa sõjaliste probleemide süvenemist viiendat aastat kestnud Ukraina sõjast. Suured kaotused ja rekruutimisraskused sunnivad Kremlit otsima uusi lahendusi, tõstatades küsimuse 2026. aasta võimaliku üldmobilisatsiooni kohta.

Venemaa sõjaline seisund on saavutanud kriitilise punkti viiendat aastat kestnud konfliktis Ukrainaga. Sõjaajaloolase Jüri Kotšinevi arvates kahjustavad riigi armeele süvenenud kaotused, kitsendatud ressursid ja demograafiline surve pikka sõda jätkuva võimekuse.

Põhiprobleemiks on elavjõu puudus. Kuigi Venemaa on suutnud lepingulisi sõdureid värvata, aeglustub see protsess järjekindlalt. Samaaegu nõuavad esijoone operatsioonid järjepidevat suurte kaotuste asendamist, mida olemasolevatest allikatest enam võimsa värvata ei saa.

Kremli ees seisab strateegiline valik: kas jätkata praeguse lähenemisega ja riskida sõjaliste väejõudude allakäiguga või kuulutada välja üldmobilisatsioon. Kotšinev tõdeb, et ülalmainitud valikute vahel võib 2026. aastal tõstatada erahäälse poliitilise küsimuse. Üldmobilisatsioon tähendaks kodumajanduse suurt häirimist ja rahva suurenenud protestiriski.

Analüütik järeldab, et praeguse strateegia jätkamine võib viia olukorrani, kus Venemaa armee hakkab struktuuri poolest lagunema, samas kui alternatiivne valik - üldmobilisatsioon - ohustab poliitilise stabiilsuse.