Putini režiimi võimalik krahh ja Ukraina geopoliitiline tulevik

Venemaa seisab silmitsi dilemmaga, kus soov okupeeritud alasid legitimeerida põrkub kartusega sisemise ebastabiilsuse ees. Ukraina tulevik sõltub suuresti liitlaste toetusest, mida kujundab Kiievi suutlikkus lahinguväljal võitjana püsida.

Kremli režiim seisab silmitsi keerulise valikuga, kus uue mobilisatsioonilaine läbiviimine võib vallandada sisepoliitilise turbulentsi. Ehkki tehnilised võimalused täiendavate vägede värbamiseks on Venemaal olemas, kardab Moskva ühiskondlikku rahulolematust. Samal ajal nõuab Kreml rahvusvahelist tunnustust Krimmi, Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja aladele, pidades neid oma legitiimseteks territooriumideks. Ukraina jaoks on sellised tingimused välistatud.

USA roll ja toetuse muutumine

Sõjaline edu lahinguväljal mõjutab otseselt rahvusvahelist toetust. Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trump administratsiooni hoiak sõltub suuresti sellest, kuivõrd suudab Kiiev end võitjana näidata. Poliitilises reaalsuses eelistavad maailma liidrid võitjaid, mistõttu Ukraina edukas vastupanu kallutab USA administratsiooni toetust järjest kindlamalt Kiievi poole. Valgevene otsene sekkumine sõjategevusse jääb seevastu väga ebatõenäoliseks stsenaariumiks.

Suhted Venemaa ja Ukraina vahel ei taastu enne, kui konfliktist on möödunud vähemalt kümme aastat. Paljud Euroopa riigid sooviksid küll taastada varasemaid majandussidemeid, kuid see eeldab konflikti lõppemist ja Venemaa hoiakute muutumist. Kiievile on jätkuvalt kriitilise tähtsusega partnerite ja liitlaste hoidmine, et vältida isolatsiooni ja tagada kaitsevõime säilimine.