Putini reiting langes sõjaeelsele tasemele, Riigiduuma valimised lähenemas

Venemaa kolm peamist sotsioloogilist organisatsiooni on kevadest saati registreerinud Vladimir Putini toetusreitingute langust. Riikliku VTsIOMi viimane küsitlus näitas ühe nädalaga 3,5 protsendipunktilist langust, sama järsku kui Ukraina Kurski sissetungi ajal augustis 2024. Langus toimub kasvava ühiskondliku ärevuse ja septembri Riigiduuma valimiste taustal.

Venemaa riikliku sotsioloogiakeskuse VTsIOM andmeil langes Vladimir Putini tööga rahulolu ühe nädalaga 3,5 protsendipunkti, 70,4%-lt 66,9%-le. Viimati registreeriti sama järsk langus augustis 2024, kui Ukraina väed tungisid Kurski oblastisse.

Kõik kolm sotsioloogiaorganisatsiooni registreerivad languse

Langust näitavad kõik kolm peamist Venemaa uuringufirmat: riiklik VTsIOM, presidendi administratsiooniga seotud Fond "Ühisarvamus" (FOM) ning sõltumatum Levada-keskus. Nende metoodikad erinevad, mistõttu ka arvud lahknevad.

FOMi andmeil on Putini toetusreitinguga rahul 70% küsitletutest, see on viis protsendipunkti langenud juuni keskpaigast ja kogu täiemahulise sõja perioodi madalaim tulemus. Võrdluseks: enne sissetungi, 2022. aasta veebruaris, toetas Putinit 64%. Levada-keskus mõõtis juunis 74%-list toetust, samuti sõja-aegne miinimum.

VTsIOM muutis kevadel oma metoodikat. Kui varem küsitleti inimesi üksnes telefoni teel, siis nüüd toimub pool küsitlustest silmast silma kohtumistena, ametlikuks põhjenduseks toodi side probleemid. Selle tulemusel tõusis Putini reiting aprillikuiselt 65,6%-lt juuniks 70,4%-le, enne kui nüüdne langus algas.

Ärevus kasvab, aga protest on organiseerimata

Politoloog Aleksander Kõnev juhib tähelepanu küsitlusmetoodika tähtsusele: kortermajades läbiviidavad uuringud jõuavad eelkõige koduperenaiste ja pensionärideni, telefoniküsitlused aga noorema, harituma ja liikuvama elanikkonnani. Lisaks keeldub 92% inimestest sotsioloogidele vastamast.

«Kui personaalseid reitinguid tajutakse lojaalsustestina ja inimesed kardavad otse öelda, kas nad on poolt või vastu, siis indikaatoriteks on kaudsed näitajad: ärevuse ja pessimismi tase. Need aitavad paremini mõista, mis toimub,» ütles Kõnev.

FOMi andmeil arvab üle poole venelastest, et nende lähedaste seas valitseb ärev meeleolu. Kõrgemale jõudis see näitaja vaid 2022. aasta sügisel, kui Putin kuulutas välja osalise mobilisatsiooni, ulatus ärevuse tase oktoobris 70%-ni.

Reitingute languse põhjustena nimetab Kremli-lähedane allikas BBC-le majanduse halvenemist, hinnatõusu, Ukraina sagenenud droonirünnakuid Moskvale ja muudele kaugetele piirkondadele ning internetiblokeere.

Septembri valimised, Kremli jaoks kontrollitud olukord?

Politoloog Mihhail Vinogradov ei usu, et reitingulangus septembri Riigiduuma valimiste tulemusi mõjutab. «Ei usu, et võim peab olukorda endale ohtlikuks,» ütles ta BBC-le. Opositsiooniparteid on tema sõnul ettevaatlikumad ega pretendeeri reaalse alternatiivi rollile, püüdes säilitada kohta seaduslikus poliitilises ruumis.

Kõnev loetles, miks praegune olukord erineb 2018. aastast, mil pensionireformi taustal kaotasid Kremli protežeed kolmel pool kuberneri valimised. Valimiste kontroll on täielikum: Venemaa tuntavaim valimisvaatlejate organisatsioon «Golos» kuulutas end laiali pärast seda, kui kohus mõistis ühe selle juhi Grigori Melkonjantsile viis aastat vangilaagrit. Kreml saab kandidaate valimistelt eemaldada ka lihtsalt välisagendi staatuse või trahviga keelatud sümboolika avaldamise eest.

Üks Vene regiooni juhtkonna allikas BBC-le tunnistas, et duumakampaaniat on hetkel «raske, aga mitte kriitiline» teha. «Vastaste üheselt selge agressioon seab igaühe peas prioriteedid paika. Keegi ei hääleta tumeda tulevikupildi poolt,» ütles allikas.