Putin: Venemaa kütusepuudus pole kriitiline, Ukraina rahuettepanekud lükati tagasi

Venemaa president Vladimir Putin andis 28. juunil 25-minutilise intervjuu, milles tunnistas kütusepuudust, kuid nimetas seda mitte kriitiliseks. Putin avaldas ka, et Ukraina tegi Venemaale kaks rahuettepanekut, mille Moskva mõlemad tagasi lükkas.

Venemaa president Vladimir Putin andis 28. juunil intervjuu ajakirjanik Pavel Zarubinile, milles käsitles kütusepuuduse probleemi riigis, Ukraina rahuettepanekuid ning sõja hetkeolukorda. Intervjuu kestis 25 minutit ja väljaande Faridaily tähelepanekul luges Putin oma kõnet osaliselt teleprompterilt.

Kütusepuudus Venemaal

Putin tunnistas, et Ukraina rünnakud infrastruktuurile «tekitavad probleeme». «Me jälgime praegu teatud puudujääki, kuid see ei ole kriitiline,» ütles ta. Presidendi sõnul on lahenduseks õhutõrjesüsteemide tootmise kiire suurendamine, naftarafineerimistehastest kiirem väljumine remondist ning vajaliku kütuse impordi tagamine.

«Kahju on küll,» möönis Putin, «kuid kõik kahjustatud objektid taastatakse üsna kiiresti ning tekkivad probleemid ei ole kriitilise iseloomuga. Kõik töötab meil stabiilselt ja suure vastupidavusvaru alusel.»

Putin lisas, et Krimmi kütusega varustamist suurendatakse nii maad mööda kui ka mereteed pidi. Mais tekkis poolsaarel kütusepuudus pärast Ukraina rünnakuid R-280 «Novorossija» maanteele, mille kaudu annekteeritud Krimmi varustatakse. Kuidas täpselt uus varustusahel toimima hakkab, Putin ei täpsustanud, kuid kinnitas, et «see ülesanne saab lahendatud».

Ukraina rahuettepanekud lükati tagasi

Putin avaldas intervjuus, et Ukraina tegi Venemaale kaks rahuettepanekut, mis mõlemad Moskvas tagasi lükati.

Esimene ettepanek nägi ette vastastikust lõppu sügavatele löökidele mõlema poole territooriumil. Putin selgitas, miks Venemaa seda ei aktsepteerinud: «Meie vastulöögid Ukraina territooriumi sügavusele on palju võimsamad, tuntavamad ja, otse öeldes, hävitavamad.»

Teise ettepaneku kohaselt oleks lahingtegevus piirdunud Donetski, Luganski, Hersoni ja Zaporižžja oblastiga, teistel aladel lõpetataks sõjategevus. Ka sellest keeldus Moskva. «Kui me sellega nõustuksime, annaks see Ukraina relvajõududele võimaluse viia oma väed Nikolajevi, Dnepropetrovki, Harkivi ja Sumõ oblastist ning mõnelt riigipiiri lõigult välja ja suunata need üksused neljale eelpool nimetatud alale,» ütles Putin. Ta lisas: «Kiievi režiimi päästmine ei kuulu meie plaanidesse.»

Anchorage'i tippkohtumine ja Trump

Putin kommenteeris ka hiljutist USA-Venemaa tippkohtumist Anchorage'is, kinnitades, et kokkuleppeid seal sõlmitud ei olnud. «Anchorage'i vaim» ei vormistatud ühegi ametliku dokumendina ega pandud alla ühelegi allkirjale,» ütles ta, lisades samas, et arutati teatud kompromissvõimalusi sõja lõpetamiseks.

Mõni päev tagasi teatas USA välisminister Marco Rubio, et Alaskal arutati küll sõja lõpetamise ettepanekuid, kuid ühtegi kokkulepet ei sõlmitud. Venemaa välisminister Sergei Lavrov väidab aga, et kui USA tegi ettepanekud ja Venemaa nõustus nendega, ei saa öelda, et «kokkulepet ei olnud».

Lääne meedia teadete peale, et Euroopa liidrid veensid USA presidenti Donald Trumpi muutma oma seisukohta Venemaa-Ukraina sõjas, reageeris Putin skeptiliselt. «Kahtlen, et see on võimalik. Trump on küps poliitik, rohkem kui küps ja juba kogenud poliitik,» ütles Putin.