Putin nõuab Venemaal iga-aastaseid aruandeid rahvuskeelte olukorra kohta

Vladimir Putin allkirjastas määruse, mis kohustab valitsust esitama parlamendile põhjaliku raporti riigi keelepoliitika ja vähemusrahvuste keelte seisu kohta. Viimase kaheksa aastaga on emakeelse hariduse saajate arv Venemaal langenud ligi poole võrra.

Vladimir Putin allkirjastas 15. oktoobril määruse number 752, mille kohaselt peab valitsus hakkama esitama iga-aastast riiklikku raportit keelepoliitika elluviimise kohta. Dokument peab jõudma presidendi ja parlamendi ette.

Aruanne peab sisaldama analüütilist ülevaadet nii vene keele kui ka Venemaa rahvaste keelte olukorrast. Valitsuse ülesanne on jälgida, kui tõhusalt ametnikud keeleõigusi tagavad ning pakkuda statistilisi andmeid keelepoliitika toimimise kohta föderaalsel, regionaalsel ja kohalikul tasandil. Varasemalt on ametiasutused pidanud küll esitama aruandeid keelepoliitika kava täitmise kohta, kuid uus määrus kehtestab täpsema sisu ja nõude kaasata raporti avalikustamisse parlament.

Hariduslik taandareng

Hariduse andmine rahvuskeeltes on Venemaal viimastel aastatel järsult vähenenud. Uuringuprojekti andmetel sai 2024./25. õppeaastal emakeelset haridust, v.a vene keeles, 174 000 õpilast. See moodustab vaid ühe protsendi kõikidest õppuritest. Võrdluseks: 2016./17. õppeaastal oli neid õpilasi 300 000 ehk kaks protsenti. Kaheksa aasta jooksul on emakeelse hariduse saajate arv vähenenud 42 protsenti.

Kõige enam õpetati 2024./25. õppeaastal tatari, jakuudi ja baškiiri keeles. Samas on paljudes piirkondades keeleõpetajate arv märgatavalt kukkunud. Näiteks Komis, Mordvas ja Tšuvaššias on õpetajate hulk kahanenud poole võrra.

Vabatahtlikkuse mõju

Muutused said alguse 2018. aastal, kui muudeti haridusseadust ja rahvuskeelte õppimine muutus vabatahtlikuks. Lapsevanemad said õiguse valida emakeeleks ka vene keele. 2025. aastal vähendas haridusministeerium esimese klassi õpilaste jaoks kohustuslike tundide arvu emakeele ja emakeelse kirjanduse ainetes kahelt tunnilt ühele. Ametnikud on vähendamist põhjendanud sanitaarnõuetega, suunates ühe tunni klassivälisesse aega.

Riiklikul tasandil on suhtumine rahvuskeeltesse olnud kohati tõrjuv. 2025. aastal eemaldati ukraina keel föderaalsetest õppekavadest. Varem on esinenud juhtumeid, kus regionaalparlamentides, näiteks Komis, on takistatud saadikute soov kasutada istungitel emakeelt. Komis vabariigi parlamendi esimees Sergei Usatšov tõkestas 2023. aastal rahvuskeelse küsimuse esitamist, öeldes: «Meil siin pole samuti kolhoos.»