Purdue Ülikooli uuring: kodu koristamine võib tekitada maanteega võrreldava õhusaaste

Ameerika Ühendriikides asuva Purdue Ülikooli teadlased hoiatavad, et tugevalõhnaliste puhastusvahendite kasutamine siseruumides toob kaasa ohtlike nanoosakeste eraldumise. Sissehingatav saastekogus võib uuringu kohaselt võrduda tiheda liiklusega maantee ääres viibimisega.

Teadlased Ameerika Ühendriikides asuvas Purdue Ülikoolis avastasid, et koduse sidruni- või männilõhnalise pesuvahendiga küürimine paiskab siseõhku triljoneid nähtamatuid osakesi. Ekspertide hinnangul on koristamise käigus sissehingatav saastekogus võrreldav reostusega, mida inimene saab tiheda liiklusega maantee ääres.

Paljudes tavapärastes puhastusvahendites leiduvad terpeenid, nagu limoneen ja alfa-pineen, tekitavad meeldiva aroomi. Need ühendid reageerivad ruumis leiduva osooniga, mis võib pärineda nii välisõhust kui ka kodumasinatest nagu ioon- ja UV-õhupuhastid. Kokkupuutel tekib keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusel vallanduvad sekundaarsed orgaanilised aerosoolid.

Nanoosakesed tungivad kopsudesse

Uuringut juhtinud ehitusinseneeria kaasprofessor Brandon Boor tõdes, et kuigi koristamine eemaldab pindadelt viirused ja bakterid, täitub hingatav õhk samal ajal peenete osakestega. Tekkivad aerosoolid on läbimõõduga 1-30 nanomeetrit, mistõttu nad on tuhandeid kordi väiksemad kui tavaline majatolm.

Oma mikroskoopilise suuruse tõttu ei jää need osakesed ülemistesse hingamisteedesse, vaid tungivad sügavale kopsukoesse. Sealt võivad need edasi levida inimese vereringesse ja jõuda siseorganiteni.

Riskide maandamiseks soovitavad teadlased vältida eeterlike õlidega küllastunud tooteid. Lisaks on oluline hoida aknad koristamise ajal ja järel pärani lahti, et reaktiivsed aroomiühendid saaksid hoonest väljuda enne, kui need osooniga reageerivad.