Püramiidid ja 1990ndate Ida-Euroopa: kuidas petuskeemid regiooni elanikke tüssasid

Pärast kommunistliku korra lagunemist 1990ndatel muutus Ida-Euroopa petturite ja püramiidskeemide kasvulavaks, kus vähene turumajanduslik kogemus muutis miljonid inimesed haavatavaks. Eestis sümboliseerib seda ajastut kümne miljoni dollari afäär, mis jäi aastakümneteks saatma toonaseid finantsjuhte.

Pärast 1990ndate alguse poliitilisi pöördeid Ida-Euroopas avanes piirkonna elanikele seni tundmatu turumajandus. See üleminekuperiood tõi kaasa naiivse usalduse uute finantsinstrumentide vastu, mida kuritarvitasid arvukad aferistid ja poliitiliste sidemetega tegelased. Miljonid inimesed üle regiooni, kellel puudus varasem kogemus vabaturumajandusega, langesid tihti ebareaalsete rikkuslubaduste ohvriks.

Eestis sümboliseerib seda segast ajajärku enim 1993. aastal aset leidnud kümne miljoni dollari afäär. Tolleaegse Eesti Panga presidendi Siim Kallase juhtimisel laenati Põhja-Eesti Pangale kümme miljonit dollarit, mis suunati hiljem kahtlasesse välismaisesse tehingusse. See juhtum jäi aastakümneteks saatma toonaste võtmeotsustajate mainet ja on tänini näide 1990ndate majanduslikust ebakindlusest.

Laiemalt iseloomustasid 1990ndaid ka laiaulatuslikud püramiidskeemid, mis lubasid kiireid ja suuri intressitulusid. Sarnaseid finantspettusi, kus varajased investeerijad said kasumit hilisemate tulijate arvelt, võis kohata kõikjal alates Albaniast kuni Kesk-Euroopani. Toona puudusid paljudes riikides nii toimivad regulatsioonid kui ka elanike finantskirjaoskus, mis muutis rahvastiku petturite jaoks lihtsaks saagiks.