Punased monumentid ei kuulu Eesti linnakillasse

Arvamuse autor Riina Solman väidab, et Nõukogude sümbolite säilitamisel Eestis puudub igasugune põhjendus. Tema sõnul need monumentid vaid tekitavad rahvuslikku lahkheli ja kutsuvad esile konflikte.

Punamonumentide säilitamise küsimus jääb Eestis üheks teravamaks debattteemaks. Kuigi paljud kultuuriajaloo asjatundjad on väljendanud seisukohta, et need sümbolid omavad mingisugust ajaloolist väärtust, leiab arvamuse autor Riina Solman, et see ei ole tegelik põhjendus nende säilitamiseks.

Solman rõhutab, et Nõukogude monumentid käivitavad Eesti linnakilluses rahvuslikku lahkheli ja kutsuvad esile uusi konflikte. Tema kriitika sihib otseselt neid, kes kaitstavad punaste monumentide säilitamist kultuuriloovõimaliku tähtsuse nimele. Arvamuse autor väidab, et selline argumenteerimine on sisuliselt ebaõigustatud.

Eesti puhul on tegemist teatud mõttes erilise olukorras, nõukogude ajal püstitatud monumentide kõrvaldamine või säilitamine puudutab põhimõtteliselt rahvuslikku identiteeti ja ajaloolist mälestatust. Solman näeb, et nende objektide jätmine avalikku ruumi tekitab pigem rohkem probleeme kui lahendab neid.

Arvamus ütleb tegelikult midagi olulisemat: et ühiskonnal on õigus ja kohustus otsustada, millised sümbolid esindavad tema väärtusi ja ajaloolist tõde. Punamonumentide puhul peaks Eesti nägemus selgus valitsema, mitte kompromissid, mis jätavad vastuolulised objektid linnakillasseseisma.