Puhkuse taskukohasus Euroopas: Eestis jääb nädalane reis kättesaamatuks igale neljandale elanikule

Euroopa Liidus ei saanud 2025. aastal endale nädalast puhkust kodust eemal lubada 27,5 protsenti elanikest. Eestis oli see näitaja 26 protsenti, olles madalam kui Lätis ja Leedus.

2025. aastal jäi nädalane puhkusereis kodust eemal kättesaamatuks 26 protsendile Eesti elanikest, mis on veidi alla Euroopa Liidu keskmise näitaja. Kogu Euroopa Liidus ulatus vastav osakaal 27,5 protsendini, kui vaadata 16-aastaste ja vanemate elanike võimalusi. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on üldine olukord muutunud: 2015. aastal ei saanud endale nädalast puhkust lubada 35,2 protsenti liidu elanikest, mis tähendab 7,7 protsendipunktilist langust.

Regionaalsed erinevused Euroopas on suured. Kui Rumeenias puudus 2025. aastal võimalus puhkuseks 61 protsendil elanikest, siis Šveitsis ja Norras oli see näitaja vaid 9 protsenti. Need kaks riiki jagavad Euroopa madalaimate näitajate tiitlit.

Balti riikide võrdluses on olukord erinev. Soomes oli puhkuse lubamisega hädas 15 protsenti elanikest, Eestis 26 protsenti, Lätis 29 protsenti ning Leedus 31 protsenti. See tähendab, et Leedu näitaja on Balti riikide seas kõrgeim, samas kui Soome on teistest märgatavalt paremas positsioonis.

Üldist trendi, kus puhkuse kättesaadavus on kümne aastaga paranenud, kinnitab statistika peaaegu kõikjal, kuid leidub erandeid. Viies riigis, Norras, Rootsis, Soomes, Saksamaal ja Austrias, on nende inimeste osakaal, kes ei saa endale nädalast puhkust lubada, hoopis kasvanud. Saksamaal ja Austrias ulatus see näitaja 2025. aastal ligikaudu 20 protsendini, mis tähendab, et iga viies elanik ei saanud endale puhkusereisi lubada.