Psühholoog jagab nõuandeid: kuidas naasta puhkuselt tööle ilma stressita

Puhkuselt tööle naasmine võib tekitada erineva intensiivsusega ärevust, ulatudes kergest ebamugavustundest kuni tõsise läbipõlemiseni. Psühholoog soovitab keskenduda käesolevale hetkele ja naasta rutiini samm-sammult.

Puhkuse lõppemine ja naasmine töökeskkonda on paljudele emotsionaalselt keeruline periood, mida psühholoog Kärt Saar-Veelmaa soovitab analüüsida 10-punkti skaalal.

Tema hinnangul on 1–4-punktine stressitase normaalse elumuutuse osa, mis on mõistetav ja ootuspärane. Probleemsemaks muutub olukord skaala keskosas, kus 4-6 punkti võivad viidata väsimusele liiga lühikesest puhkusest, lahendamata tööpingetele või sobimatule ametikohale.

«Skaala lõpus tasemel 7-10 kõlavad juba häirekellad. See võib olla viide sellele, et me oleme läbi põlenud. Läbipõlemisest puhkusega välja ei puhkagi ja seal on juba tõsisemad tagamaad, millele tuleks pilk heita,» selgitas Saar-Veelmaa. Sellise seisundi tunnusteks on tõsine vastumeelsus töö suhtes, meeleolulangus, unehäired, ärevus ja sagedased peavalud.

Kuidas vältida tööstressi

Puhkuse viimastel päevadel ei tasu end psühholoogi sõnul teadlikult tööeluks ette häälestada ega äratuskellasid varasemaks sättida. Närvisüsteem hakkab niikuinii juba tööga seotud mõtteid tootma, mistõttu on oluline teadlikult keskenduda praegusele hetkele ja nautida puhkuse viimaseid tunde.

«See võiks ka üks mõte olla, et tööasjadega tegelen siis, kui tagasi lähen. Praegu elada praegust hetke!» soovitas Saar-Veelmaa.

Kui tööle naasmine on juba aset leidnud, tuleks rutiin taastada samm-sammult. Psühholoog rõhutas, et hommikud võiksid jääda iseendale ning pärast tööpäeva lõppu on soovitatav vältida sotsiaalmeediat, eelistades selle asemel liikumist looduses, näiteks ujumist või rattasõitu.