Psühholoog Airiin Demir: Eesti koolides ja töökohtadel lokkab varjatud vaimne vägivald

Kliiniline psühholoog Airiin Demir hoiatab, et Eesti asutustes ja õppeasutustes on levinud varjatud vaimne vägivald, mida sageli ei osata märgata ega peatada. Ta rõhutab vajadust teadlikuma konfliktijuhtimise ja selgete piiride järele, et murda toksilisi käitumismustreid.

Kliiniline psühholoog Airiin Demir rõhutab, et Eesti ühiskonnas, eriti koolides ja töökollektiivides, on vaimne ning verbaalne vägivald muutunud tõsiseks probleemiks, mida sageli ignoreeritakse või ei suudeta õigeaegselt märgata. Demiri sõnul on oluline hakata teadlikult tegelema nende varjatud konfliktidega, et luua turvalisem ja produktiivsem keskkond.

Koolikeskkonna ohud

Demiri hinnangul on paljude noorte vaimse tervise murede alguspunktiks ebaturvaline koolisüsteem, mida iseloomustab liigne keskendumine edukultusele. Ta toob võrdluseks õppekavade mahu: kui Soome gümnaasiumi lõpetamiseks on vaja läbida 75 kursust, siis Eestis on see arv 96. See liiga tihe ja mahukas õppeprogramm kurnab nii õpilasi kui ka õpetajaid, pärssides samal ajal koolirõõmu ja turvatunnet.

Psühholoog märgib, et klassi kui grupi toimima panemine on koolides sageli jäetud juhuse hooleks, selle asemel et sellega teadlikult tegeleda. Ta märgib, et paljud probleemid, sealhulgas kiusamine ja sotsiaalne tõrjumine, saavad alguse just sellest, kui õpilaste vahelisi suhteid ei suunata ning pundid hakkavad moodustuma turvalisuse otsingul, mis omakorda lõhub klassi ühtsust.

Konfliktijuhtimine ja piirid

Konfliktide lahendamiseks soovitab Demir rakendada SAMM-mudelit, mis keskendub olukorra kontrollimisele ilma agressioonile samaga vastamata. Tema sõnul on kõige levinum viga konflikti eskaleerimine, kus üks pool vastab verbaalsele agressioonile samasuguse rünnakuga. Kontroll olukorra üle kuulub sellele osapoolele, kes keeldub provokatsioonidega kaasa minemast.

Demir rõhutab, et lapsevanemate soovitus lastele "vastu lüüa" ei ole lahendus, kuna vägivald toidab vägivalda. Aju treenib käitumismustreid, mida me igapäevaselt praktiseerime; seega on oluline õpetada noortele alternatiivseid viise, kuidas end kehtestada ilma agressiooni võimendamata. See nõuab järjepidevat tööd nii kodus kui ka haridusasutustes.

Töökohtade kultuur

Organisatsioonides on vaimne vägivald sageli varjatud, avaldudes näiteks kehakeeles või kolleegide tõrjumises. Demir toob välja, et ettevõtted peaksid kasutama väärtusdokumente kui tööriistu, et defineerida aktsepteeritavat käitumist ja vajadusel piire kehtestada. Probleem tekib tihti siis, kui vaimselt vägivaldne töötaja on organisatsiooni jaoks väärtuslik spetsialist, olgu selleks tipparst või hinnatud õpetaja.

Demir plaanib lähitulevikus välja töötada spetsiaalse juhendmaterjali, mis aitaks organisatsioonidel varjatud vägivallaga süsteemselt tegeleda. Tema sõnul on vaimse tervise hoidmisel võtmetähtsusega oskus oma tundeid tähele panna, neid kirjeldada ning vajadusel rahulikult piire seada, ilma et see muutuks isiklikuks rünnakuks.