Proviisor: kuidas tegutseda sinivetikate ja bakteritega saastunud Eesti veekogudes

Kuumade suvepäevade saabudes on oluline jälgida Eesti suplusvee kvaliteeti, kuna sinivetikate ja enterokokkide vohamine võib põhjustada tõsiseid tervisehädasid. Apteeker Margot Lehari soovitab pärast saastunud veega kokkupuudet pesta end hoolikalt ja jälgida võimalikke sümptomeid.

Suvisel ajal, mil temperatuurid Eestis püsivad kõrged, kutsuvad kohalikud veekogud inimesi ujuma. Paraku kaasnevad juulis ja augustis ka teatud riskid, eriti silmas pidades Euroopa suplusvee kvaliteedi raportit, kus Eesti positsioon jäi pingerea lõppu.

Benu apteegi proviisor Margot Lehari selgitab, et kokkupuude veekogudes vohava sinivetikaga võib põhjustada tervisehädasid juba 15 minuti jooksul pärast vette minekut. „Sinivetika toksiinidel esineb kolme tüüpi toksilisust: närvi-, maksa- ja nahatoksilisus,” märgib Lehari. Reaktsioonide raskusaste sõltub nii vees oleva mürgi kontsentratsioonist kui ka kokkupuute kestusest.

Terviseohud ujumisel

Nahale sattudes tekitavad sinivetikad punetust, sügelust ja ville. Juhul, kui saastunud vett neelatakse, võib järgneda tugev kõhuvalu, oksendamine või kõhulahtisus. Raskematel juhtudel, kui toksiinid mõjutavad närvisüsteemi, on teatatud väsimusest, peavalust ja lihasvärinatest. Eriti ohtlik on sinivetikatega kokkupuude nõrgema immuunsusega inimestele, nagu eakad ja väikelapsed.

Teiseks märkimisväärseks ohuks suplusvees on enterokokid. Kuigi need bakterid on normaalselt osa inimese seedetraktist, põhjustavad nad väljaspool seda, näiteks kuse- või hingamisteedesse sattudes, põletikke. Lehari hoiatab, et enterokokid võivad suplusvees olles põhjustada iiveldust, kõhuvalu ja äärmuslikel juhtudel isegi palavikku või põiepõletikku. Avatud haavadega ujumist tuleks seetõttu vältida.

Kuidas end kaitsta

Pärast kokkupuudet kahtlase suplusveega on esmatähtis end koheselt seebi ja veega põhjalikult pesta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata limaskestade puhastamisele ning kõikide kriimustuste või haavade desinfitseerimisele. Kui laps on saastunud vett kogemata alla neelanud, soovitab apteeker terviseameti juhistele tuginedes proovida vett välja oksendada või manustada aktiivsütt, mis aitab siduda seedetraktis leiduvaid mürkaineid.

Põiepõletiku ennetamiseks või raviks pärast saastunud veega kokkupuudet soovitab proviisor suureviljalise jõhvika ekstrakti sisaldavaid preparaate ning rohket vedeliku tarbimist. Samuti on oluline hoida kõrvad puhtana, kasutades selleks vajadusel apteegist kättesaadavaid steriilseid kõrvaspreisid. Enne randa suundumist on soovitatav alati kontrollida supluskoha veekvaliteeti ning jälgida, kas veepiiril on märgata sinakasrohelist kihti.