Propastopi asutaja Tallinnas: meie paljastatud mõjutajad on jõudnud vanglasse

Propastopi asutajaliige Andres Lember tähistab organisatsiooni kümnendat tegutsemisaastat, rõhutades vajadust vaenuliku mõjutustegevuse süsteemseks kaardistamiseks. Ta lükkas ümber süüdistused ühiskonna hirmutamises ja tõi esile, et nende tuvastatud võrgustike liikmed on leidnud tee vanglasse.

2024. aastal kümneaastaseks saanud Eesti inforuumi kaitsja Propastop jätkab tööd vaenuliku mõjutustegevuse tuvastamisel, vaatamata kriitikale, nagu suurendaks organisatsiooni tegevus sõjahirmu. Propastopi asutajaliige Andres Lember tõdes raadiointervjuus, et ekslik on pidada inforuumi analüüsi hirmutamiseks, kuna eesmärk on ühiskonda protsesside eest hoiatada.

Mõjutustegevuse psühholoogiline mõõde

Lember tõi näiteks Tallinna lähedal Milremi hoone süütamise, väites, et selle kuriteo peamine eesmärk polnud materiaalsete kahjude tekitamine. Pigem oli tegu psühholoogilise operatsiooniga, millega püüti tekitada hirmu ja näidata vaenulike jõudude kohalolu Eestis. Riigi otsus seostada juhtum kiiresti Venemaaga aitas Lemberi sõnul ennetada segadust ja näidata riigi toimivat kaitsevõimet.

Organisatsioon pälvis tähelepanu ka kevadel, kui käsitles niinimetatud Narva rahvavabariigi temaatikat. Lember ei nõustunud väitega, justkui oleks see teema olnud marginaalne või asjatu hirmutamine. Tema sõnul on separatismi narratiiv ohtlik ning inforuumi kaitsjad peavad sellistele ilmingutele tähelepanu pöörama juba enne, kui mõju kasvab kontrollimatuks.

Kohtuvõidud ja muutused meediamaastikul

Propastop sai alguse 2014. aastal, reageerides Krimmi annekteerimisele ja Venemaa sissetungile Ukrainasse. Kümne aastaga on vastase taktika arenenud, eriti venekeelsete elanike seas, kes kasutavad infoallikatena üha sagedamini sotsiaalmeediat. See sunnib analüütikuid pidevalt kohanema.

Edu üheks mõõdupuuks peab Lember õiguslikku kinnitust nende tööle. Ta meenutas juhtumit, kus Oleg Bessedin kaebas Propastopi kohtusse, kuid organisatsioon väljus vaidlusest võitjana. Bessedin on praeguseks nõustunud seitsmeaastase vanglakaristusega Eesti-vastase mõjutustegevuse eest. Lemberi sõnul tõestab see, et avalikest allikatest kogutud analüüs peab vastu ka kohtusaalis.