Prokuratuur uurib Eestis Kaitseinvesteeringute Keskuse raamatupidamist

Riigiprokuratuur on alustanud menetlust kaitseministeeriumi haldusalas võimalike raamatupidamisnõuete rikkumiste kontrollimiseks. Uurimise fookuses on finantsaruandluse korrektsus ning väited dokumentide varjamise kohta.

Riigiprokuratuur uurib kaitseministeeriumi haldusalas, sealhulgas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses (RKIK), kas asutus on rikkunud raamatupidamisnõudeid või hoidnud riigikontrolli eest kõrvale finantsdokumente. Uurimine sai alguse juba eelmise aasta auditite põhjal, mil riigikontroll tuvastas esimesed ebakõlad kaitseministeeriumi raamatupidamises.

Riigikontroll on viimases aruandes välja toonud 70 miljoni euro ulatuses vaidlusi, mis puudutavad tarnimata kaupa ja põhjendamatuid ettemakseid. Kuigi need arvud on avalikkuses tekitanud küsimusi, on prokuratuuri seisukoht esialgu ettevaatlik. Hetkel puuduvad tõendid, mis viitaksid varade kadumisele, ning menetluse keskmes on pigem raamatupidamise nõuetekohane pidamine.

Uurimise eesmärk ja riskid

Prokuratuuri selgituse kohaselt ei ole raamatupidamine pelgalt formaalsus, vaid riigiasutuste usaldusväärsuse ja varade üle kontrolli pidamise tööriist. Nõuete eiramine suurendab otseselt korruptsiooni- ja kuritarvitamise riske. Uurimise käigus analüüsitakse, kas riigikontrolli eest on dokumente varjatud.

Praegune uurimine vaatab üle ka riigikontrolli tänavused tähelepanekud. Prokuratuur on jätnud lahtiseks võimaluse laiendada uurimist ka tarnijate tegevuse suunas, kontrollimaks, kas riigilt on raha välja petetud olukorras, kus puudus tegelik võimekus kokkulepitud kaupa tarnida. Uurimise detailide avalikustamine on hetkefaasis piiratud, kuna analüüs riigikontrolli esitatud andmete põhjal alles kestab.